Uus koalitsioon soovib 2025. aastast minna üle eestikeelsele alusharidusele

Foto: ERR

Esmaspäeval jõudsid Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik erakond kokkuleppele eesmärgis minna 2025. aastal algavast õppeaastast alushariduses üle eestikeelsele õppele, põhihariduse samalaadses kokkuleppes oodatakse sotsiaaldemokraatidelt nõusolekut.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva sõnul leppisid erakonnad esmaspäeval kokku, et eestikeelsele alusharidusele üleminek algab õppeaastal 2025-2026. "Detaile selles osas veel täpsustame. Kas nendes piirkondades ja lasteaedades, kus võib olla on üleminek keerulisem, kas ja millises mahus võimaldada seal erandit," rääkis ta.

Samamoodi soovivad Reformierakond ja Isamaa jõuda kokkuleppele konkreetses õppeaastas põhihariduse eestikeelsele haridusele üle minekus, kuid sotsiaaldemokraadid soovivad enne aastaarvu kinnitamist leppida kokku konkreetsetes meetmetes, mille abil soovitud tulemuseni peaks jõudma.

Võrklaeva sõnul oodatakse sotsiaaldemokraatidelt selles osas lahendust teisipäevaks. Samal ajal lepiti ka kokku, et üheksanda ja 12. klassi eesti keele eksamite keeletaseme nõuded viiakse senisest kõrgemaks.

Üleminekuks suurendatakse õpetajahariduse tellimust ja tõstetakse palka

"Selleks, et motiveerida õpetajaid ka minema teistesse Eesti piirkondadesse paneme peale rahalise motivatsiooni ja suurendame õpetajate riiklikku tellimust," ütles Võrklaev.

"Selles, mis puudutab eestikeelsele haridusele üleminekut, on Isamaa oma ettepanekud esitanud ka varasemalt ja oleme oma seisukohtade juures," ütles Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul. "Tahe on olemas ja loodame, et tahte suudame ka realiseerida."

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on kõigil erakondadel sarnane nägemus ka kõrghariduse rahastamise kohapealt.

"Ma arvan, et mitte vaid ülikoolide rahastamise küsimus, vaid ka õppetoetuste küsimus on väga oluline siin ära lahendada. Et eestikeelne kõrgharidus jääks, me kõik teame, et eestikeelne kõrgharidus on rahastamise tõttu ohus juba ainuüksi selle pärast, et eestikeelseid õppejõude ainuüksi sellise palgatasemega ei ole võimalik saada, õppejõudude palgad peavad tõusma," ütles Läänemets.

"Kui motiveerime õpetajaid minema kiiresti vene koolidesse, jääb eesti koolidest õpetajatest puudu. Ehk see lahendus ei saa olla nii, et tegelema vaid vene koolidega," ütles Läänemets "Õpetaja palk peaks kogu Eestis tõusma sinna, kus on magistrikraadiga töötajate palgatase," sõnas ta.

Võrklaeva sõnul on kokku lepitud ka toetusmeetmetes, mille abil saada eesti keelt rääkivaid õpetajaid koolidesse.

Sibul ütles, et konkreetset eesmärki sätestamata edasi liikuda ei saa. Võrklaeva sõnul on vaja enne koalitsioonileppe paika saamist arutada läbi ka üldine palgatõusu küsimus.

Põhihariduse puhul on Reformierakond ja Isamaa teinud ettepaneku alustada eestikeelsele haridusele üleminekut 2024-2025 õppeaastal.

Isamaa ootab elektriturureformi, Reformierakond seda ei toeta

Kõnelustel jõuti kokkuleppele ka mitmetes energiat puudutavates küsimustes. Võrklaeva sõnul soovib loodav koalitsioon kiirendada planeerimismenetlusi taastuvenergia võimsuste ehk päikeseparkide ja tuuleparkide rajamisel.

"Ühine ja jõuline arusaam sellest, et Vene gaasist me täielikult loobume, see saab selgelt reguleeritud. Täna ta on olnud valitsuse poolt deklaratiivne," ütles Võrklaev. Ta lisas, et kiiresti tuleb edasi liikuda ka LNG-terminali rajamisega.

Võrklaev märkis, et kõnelustega on läinud esialgu oodatust rohkem aega. "Läbirääkimiste käigus on tulnud palju muid detaile, selge on see, et see võtab aega."

Esmaspäeval arutati ka Isamaa elektriturureformi ettepanekut. "Reformierakond on pakkunud isamaale mitut erinevat kompromissi, siin me edasi liikunud ei ole, aga loodame, et kompromiss on tulemas," ütles Võrklaev.

Võrklaeva sõnul on kolm erakonda ühel meelel, et saabuv kütteperiood tuleb keeruline ja vähemalt teatud elanikkonnagrupile on vaja anda kindlus, et riik tuleb sellega appi.

Reformierakond soovib sihtida madalama sissetulekuga inimestele hinnalae meedet. "Eesmärk on üks, kuidas piirata ära seda, et hind ei saaks kõigi jaoks taevasse tõusta," ütles Võrklaev.

Läänemets märkis, et sotsiaaldemokraatidel Isamaa ettepanekuga ideoloogilist probleemi ei ole, küsimus on vaid selles, kas see oleks piisavalt kiiresti rakendatav. "Teistpidi sobib meile ka hinnalae kehtestamine. Hinnalae kehtestamise juures on väljakutsed, kuidas teha seda automaatseks," ütles ta.

Ka Võrklaeva sõnul on Isamaa ettepaneku peamine murekoht selles, kas seda oleks võimalik rakendada enne kütteperioodi algust. Samas peaks erakonna hinnangul CO2 raha suunama hoopis investeeringutesse.

Läänemetsa sõnul jätkub energeetikavaldkonnas arutelu la selle üle, kas on võimalik seada eesmärk 2030. aastast toota kogu energia taastuvenergiast. "Kõige odavam elekter on taastuvenergiast saadud elekter, aga et kõik ka teoks saaks, peaks riik sellise ambitsioonika eesmärgi püstitama."

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: