"Saksamaa otsus taaskäivitada kivisöel töötavad elektrijaamad ei oma tõenäoliselt olulist mõju Eesti elektrihinnale. Kui ka teised Euroopa Liidu riigid käivitavad elektri tootmiseks oma söejaamad, siis tõstab see CO2 hinda. Samas on söest elektri tootmine täna odavam kui gaasist elektri tootmine, kuna gaas on oluliselt kallim," vahendas Eesti Energia kommunikatsioonijuht Reimo Raja teisipäeval ERR-ile ettevõtte analüütikute hinnangut. "Oluliselt suurem mõju elektri hinnale on sellel, kuivõrd suudetakse saabuvaks talveks gaasi varuda ja mis hinnaga," lisas ta.

Sama rääkis ka ettevõtte Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson, kes rõhutas samuti, et elektrihinda määrab valdavalt gaasijaamade toodang. "Elektri hinna määrab marginaalne tootja, see tähendab kõige viimane turulepääsev tootja. Ja kui see on gaas, siis määrab gaasijaam selle hinna. Ja enamasti on Euroopas on marginaalne tootmine gaasipõhine."

Allikson tõi välja, et kuna praegu on gaasi ja sellest elektri tootmiseks eralduva CO2 koguse hind kokku kõrgem kui söeelektri ja sellega õhku paisatava CO2 hind, siis söejaamad võivad ainult üksikutel tundidel elektrihinda mõjutada. "Kuna turg on tunnipõhine, siis ilmselt on mingeid tunde, kus see mõjutab hinda. Nagu meie hinnapiirkonnas võivad Narva jaamad mingitel tundidel hinda mõjutada. Aga üldjuhul tervikuna pigem on Euroopa ja ka Saksamaa elektritootmine gaasipõhine, mis tähendab, et gaasielektrijaamad määravad selle hinna," rääkis ta.

Alliksoni sõnul ei ole võimalik prognoosida, kui palju kivisöejaamade turule tulek võiks tõsta CO2 kvoodi hinda, kuna see oleneb ka elektri nõudlusest, mida aga mõjutab laiemalt majanduse käekäik. Kui hind läheb liiga kõrgeks, siis võib nõudlus elektrienergia järele kahaneda ning see võiks ka CO2 kvoodi hinda alla suruda. Küll aga lühiajaliselt nõudluse kasvu tõttu CO2 hind ilmselt siiski suureneb, märkis ta.

Alliksoni hinnangul ei peaks CO2 hind mõjutama ka seda, kas põlevkivist elektrit tootvad Eesti Energia jaamad turule pääsevad, sest turuhinna määravad ka siin gaasijaamade kõrged hinnad.

Ka keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok tõi välja, et kui CO2 kvoodi hind hakkab söejaamade kasutuselevõtuga tõusma, siis see võib muuta kivisöe-elektri võrreldes gaasijaamades toodetava elektriga ebasoodsamaks. "Kui CO2 hind turul tõuseb, siis sellel on palju suurem mõju söest või põlevkivist toodetavale elektrile ja see tähendab, et need kaotavad oma konkurentsivõimet gaasiga võrreldes," ütles Ristkok.

"Üldiselt peaks süsiniku turuhind tulema tasakaalu poole tagasi. Mida kõrgemaks CO2 hind läheb, seda vähem oleks kivisüsi või ka põlevkivi konkurentsivõimeline gaasiga võrreldes. Siis väheneks huvi seda kasutada alternatiivina gaasile," rääkis ta.

Siiski ei saa söejaamad kauaks tööle jääda, kuna Euroopa Liidus on võetud suund võimalikult kasvuhoonegaaside vabale elektritootmisele ning praegune olukord võiks kesta maksimaalselt kaks talve, märkis keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja.

Venemaa on järsult vähendanud gaasitarneid Euroopa riikidele, mistõttu kaalub Saksamaa ja ka mõned teised riigid suure CO2 heitmega kivisöejaamade taaskäivitamist.