Simuleeritud raketirünnak tähendab, et sihtmärk valitakse välja ja kõik ettevalmistused raketi väljalaskmiseks tehakse ära. Tegemata jääb ainult viimane liigutus - päästikule vajutamine. Vene armee on selliseid õppusi korraldanud varemgi.

"Venemaa on oma õppustel kasutanud stsenaariume, kus tegevus toimub Balti riikiide territooriumil, sealhulgas Eestimaal. See tähendab nii sihtmärkide määramist ja kättejuhtimist, relvasüsteemide sinna pihta väljasihtimist. Seda on olnud varem, aga seda on toimunud ka praegu pärast 24. veebruari," selgitas kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Ka kaitseminister Kalle Laaneti sõnul pole sellises õppuses Venemaa puhul midagi erikummalist. Lihtsalt varem pole nii selgelt välja öeldud, et venelased seda teevad.

"Praegu, kus me oleme ühe olulisema sündmuse eel - NATO tippkohtumise eel - me peame oma liitlastele selgitama reaalset olukorda, milline on see ohutaju. /.../ See, et NATO idatiiba on vaja jõuliselt tugevdada NATO tippkohtumise otsuste raames, selleks on vaja selgitada liitlastele reaalset julgeolekuohtu ja milline julgeolekuolukord tervikuna on," rääkis Laanet.

Samas võib ka Venemaa ise olla huvitatud, et tema sõjamängust teada saadakse.

"Kui Venemaal toimuvad sellised virtuaalsed õppused, siis on väga keeruline seda omalt poolt teada saada, et need toimuvad. Seda ei ole võimalik tuvastada näiteks satelliitidega, nad ju reaalselt maastikul ei toimu. Kuidagi pidi see info tulema venelastelt endilt, lekkima. Mis tähendab seda, et see on ju poliitiline sõnum," selgitas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.