Juuni alguses teatas varude keskus, et valitsuse poolt ülesandeks pandud teravatt-tunnisest gaasivarust õnnestus esimese hankega kokku saada pakkumusi 100 gigavatt-tunnile.

Varude keskus kuulutab sel nädalal välja teise hanke, pakkumuste esitamiseks on paar nädalat, sellele järgneb pakkumuste hindamine ning tulemus võiks selge olla juuli teises pooles, ütles ERR-ile varude keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu.

Ploompuu sõnul ei läinud esimese hankega midagi viltu, pigem oli tulemus turu seisu arvestades ootuspärane.

"Kõigil on gaasi pigem vähe, mitte üle. Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis on asjad väga kallid või on neid vähe saada. Antud juhul näeme mõlemat – gaas on väga kallis ja seda on vähe saada. Ega gaasimüüjad valmistuvad ka talveks, lisaks riikidele varuvad ka nemad varusid. Neil ei ole täna kindlust, et gaasi oma varust ära müüa," lausus Ploompuu.

Ploompuu sõnul on mitu asja, mis müüjatele kindlust juurde annaks: Paldiski LNG- terminali valmimine ning Norrat ja Poolat ühendava gaasijuhtme Baltic Pipe käikulaskmine, mis peaks juhtuma oktoobris ning mis peaks aasta lõpuks hakkama tööle täisvõimsusel.

"Kui see projekt väga suure tõenäosusega õigeaegselt realiseerub, siis Poola ja Leedu poolt tekib täiendav tarneliin ja on võimalik sealt ehk ka meile müüa. See on vähemalt sõnum, mis me Leedust ja Poolast kuulsime, kui me seal nüüd käisime maad uurimas," ütles Ploompuu.

Ploompuu sõnul suheldi pärast esimest hanget potentsiaalsete pakkujatega ning nende hinnangul polnud hanke tingimused ebamõistlikud.

"Midagi otseselt valesti ei olnud, peenhäälestust saame veel teha, aga põhimõtteliselt läheme samasuguse hankega välja – siis selgub, kas kellelgi on ajas tekkinud juurde kindlust, kas on keegi saanud oma gaasivarusid suuremaks ja on selle võrra meile midagi müüa. Eks need (hangete) kordused näitavad, kas on turul midagi muutunud. Niisama istuda pole mõtet, kordame hanget ja praegu on tunne, et ehk tuleb teisel hankel ka natuke gaasi juurde," lausus ta.

Ploompuu märkis, et ilmselt ei jää teine hange viimaseks hankeks. "Tuleb jätkata nii kaua, kuni selle varu kokku saame," lisas ta.

Riiklik gaasivaru on alles plaan C

Valitsus eraldas teravatt-tunnise gaasivaru hankimiseks varude keskusele 170 miljonit eurot. Esimene hange näitas, et sellest rahast võib piisata, aga vahepeal on gaasi hind veelgi tõusnud, nentis Ploompuu.

"Gaasi hinnas, mis meile pakutakse, on kaks komponenti: turuindeks pluss marginaal. Turuindeks on vahepeal oluliselt tõusnud. Samas, kui see on kiiresti kerkinud, võib see ka sama kiiresti langeda. Aga ilmselgelt, kui meile pakutava gaasi hind hakkab ületama seda keskmist hinda, millega me peaksime gaasi hankima, siis on vaja minna valitsusse tagasi ja küsida raha juurde või siis plaani muuta," rääkis Ploompuu.

Ploompuu sõnul peab arvestama, et tegu on riikliku gaasivaruga, millele pole kindlat tarbimist taha planeeritud ning tegu on pigem varuplaaniga.

"Plaan A on kindlasti Paldiski LNG-terminal, et see saab valmis ja riiklikku gaasivaru ei lähegi vaja, ei ühtegi gigavatt-tundi selles ühest teravatt-tunnist. Teame ka, et vähemalt osa kaugkütjaid plaanib üle minna põlevkiviõlile, käib kütuse vahetamine, see on plaan B ja see meie varu on pigem plaan C. Kui esimesed plaanid alt veavad ja rakendub plaan C, siis on selge, et mida vähem seda gaasi on, seda vähem seda saab müüa ja tuleb hakata rutem piirama tarbijad. See on see karm arvestus," lausus Ploompuu.

Lisaks gaasivaru soetamisele on seda vaja kusagil hoida. Eesti hoiab oma varusid Lätis Inculkansi hoidlas ning ruumiprobleeme seal praegu pole.

"Meie õnneks on seal ruumi, meie kahjuks on aga see, et oleks maardla täis, oleks natuke lihtsam talvele vastu minna. Tänase seisuga on seal suurusjärgus 9,5 teravatt-tundi gaasi sees, kogumaht on Inculkansis 24 teravatt-tundi, seega on mahtu, kus hoiustada, veel piisavalt," lausus Ploompuu.

Esimesel hankel osalemiseks saadeti kutse 27 ettevõttele ning tingimuste järgi sai teha pakkumisi 25 kuni 1000 gigavatt-tunni gaasi müügiks.