MKM soovitab gaasiga kaugkütjatel valmistuda kütteõli kasutamiseks

Katlamaja korsten Tallinnas.
Katlamaja korsten Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuivõrd gaasi hankimisega järgmiseks kütteperioodiks võib kaugkütteettevõtjatel probleeme tekkida, tuleks juba varakult luua katlamajades võimalus vedelkütustega kütmiseks ning hankida selleks ka vastavad load, soovitas soojatootjatele ja omavalitsustele majandusministeerium (MKM).

Majandusministeeriumi poole on pöördunud mitmed kaugkütteettevõtjad, kes ei ole suutnud praeguses turuolukorras hankida endale eesootavaks küttehooajaks piisavalt gaasi, et kogu talve hakkama saada. Seetõttu võib juhtuda, et kütteperioodi alguses on kaugkütteettevõtjaid, kes ei saagi talveks vajaliku gaasi tarnelepinguid sõlmitud.

Kui ei astuta "leevendavaid samme", on reaalne oht, et mõnes kaugküttepiirkonnas katkeb soojusega varustamine, märkis valdadele-linnadele ning jõujaamade ja kaugkütte ühingule saadetud nõuandekirjas MKM-i asekantsler Timo Tatar.

Kui gaasilepinguid ei õnnestu sõlmida, siis tuleks ettevõtjatel valmistuda alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks, ütles Tatar. Selleks, et gaasi asemel kasutada vedelkütust, tuleb taotleda keskkonnaametilt keskkonnaluba; selleks, et põlevkiviõli või kerget kütteõli kasutada, peaks uuemad gaasikatlamajad tegema uuendused ning looma ka vedelkütuste hoiustamiseks vajalikud tingimused.

Nii lubade taotlemine kui tehniliste uuenduste tegemine võib osutuda väga keeruliseks, möönis Tatar. Lubade taotlemine on praegu keskkonnanõuete tõttu muutunud väga pikaks protsessiks; katelde ja tootmisseadmete muutmine ja heitgaaside puhastamise seadmete täiendamine on aga kulukas ning nõuab samuti aega.

Kiire üleminek gaasilt õlile ei pruugi olla võimalik

Kuigi gaasikateldel küttejaamu pole Eestis arvuliselt palju, asuvad need Eesti suurimates linnades – Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus – ning see tähendab, et gaasivarustuse häired võivad puudutada väga paljusid kaugküttekliente, ütles ERR-ile jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhataja Siim Umbleja.

"Suuremates linnades on on talvel tippaja lisakütuseks olnud gaas  ja paljudes kohtades on kütteõli taristu ära lammutatud või pole enam kasutusel. Seal ongi küsimus, kas on võimalik kiiresti õlile üle minna, ehitada mingid mahutid ja põletid välja vahetada või seda ei ole võimalik teha. Murekoht võib päris suur olla," lausus Umbleja.

Katlamajades, kus õli kasutamiseks kütusena mingit taristut pole, polegi õli võimalik kasutada ning vajalike seadmete hankimine on kallis ja võtab aega, lisas ta.

Umbleja tõi näiteks puhastusseadmed, mille peaks õli kasutamiseks paigaldama.

"Need puhastusseadmed on ülikallid ja teiseks neid ei ole täna ja nende hankimine võib minna väga pikaks. Ma olen kuulnud, et need puhastusseadmed maksavad rohkem kui katel ja tootmisseadmed ise. See on valiku küsimus: kui see kütuste kriis, nagu praegu on, on ikkagi ajutine nähtus, siis kas selliseid investeeringuid on ikkagi mõtet teha, kes need jõuab kinni maksta," märkis Umbleja.

Tallinnas, mis moodustab poole Eesti kaugküttetarbijatest, on õnneks olemas vähemalt mingid tehnilised võimalused põlevkiviõli kasutuselevõtuks, kuid see on seadusega ette nähtud varuvariant, mille väikese mahu tõttu pole seda võimalik läbi kogu kütteperioodi kasutada, märkis Umbleja. Suurema varu jaoks peaksid ettevõtted rajama uued mahutid.

Keskkonnaametile seni laekunud üks taotlus

Keskkonnaametist, kust tuleb ettevõtjal gaasi asendamiseks kütteõliga uus luba taotleda, öeldi ERR-ile, et praegu on laekunud ainult üks keskkonnakaitseloa muutmise taotlus seoses põlevkiviõli kasutamisega reservkütusena. Taotlusi põlevkiviõli kasutamiseks põhiküttena pole esitatud.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et ettevõtjatele tuletati loa taotlemise vajadust meelde mai lõpus toimunud ümarlaual.

Seaduse järgi tuleb kompleksloa andmine või muutmine otsustada 180 päeva ning keskkonnaloa andmine vastavalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

"Menetlusprotsessi on võimalik eriolukorras lühendada, aga kindlasti mitte mõnele päevale. Taotluse kiirema menetlemise eelduseks ongi kvaliteetne taotlus, sest kui esitatud taotlust on vaja täiendada, pikeneb selle võrra ka loa muutmise menetlus," ütles Vakra.

Vakra lisas, et amet teeb omalt poolt kõik endast oleneva, et taotlusi kiiresti menetleda. "Meie soov on ju samuti, et inimeste toad oleksid talvel soojad," lausus ta.

Erand lubab ka keskkonnaloata õli kasutada

Olukorras, kus kaugkütteettevõte ei suuda vajalikke puhastusseadmeid hankida, võib teha erandeid, et kütmine ei katkeks, märkis Tatar.

"Erandeid saab kasutada, kui nende vajalikkusest teavitada luba välja andvat keskkonnaametit ning vajadusel ka kohalikku omavalitsust, kes võib soojusettevõtja taotlusel kuulutada välja soojusega varustamise hädaolukorra," ütles Tatar.

Seaduse järgi võib keskkonnaamet ka peatada kohustuse järgida heite piirväärtust, kui üle 50 megavati soojusliku võimsuse seadme käitaja ei suuda piirmäärasid kütuse vahetamise tõttu täita ning energiavarustuse säilitamine on hädavajalik. "Ilmselgelt kaugkütte tootmine on antud kontekstis hädavajalik, selleta ei ole tarbijatel võimalik kütteperioodi normaalselt üle elada," lisas Tatar.

Erandi põhjuseks võib olla ka kütuse puudumine. Võimsusega 1 kuni 50 megavatti põletusseadme käitaja võib näiteks keskkonnaametilt taotleda vabastust heitmete piirväärtuse järgimisest kuni kuueks kuuks, kui suudab tõestada, et tal pole gaasi tarnelepinguid kogu järgmiseks küttehooajaks, mistõttu on ainus väljapääs kasutada soojuse tootmiseks muid, näiteks vedelkütuseid.

Kui soojusettevõtjal tekib probleem gaasiga varustatusega, peab ta kohe sellest teada andma keskkonnaametile. Soojusvarustuse hädaolukorra saab aga välja kuulutada vald või linn.

"See tagab, et kohalikul tasandil on võimalik soojusvarustus tagada ka olukorras, kus soojusettevõtjal ei ole võimalik viia tootmist kooskõlla keskkonnaloas toodud nõuetega ning soojusettevõtja võib ajutiselt elutähtsa teenuse osutamiseks ületada lubatud heite piirväärtusi," märkis Tatar.

Kui kaugkütte pakkuja siiski otsustab investeerida kütusevahetusse, kaasnevad sellega kulud, mis tähendab, et ettevõtja võib tahta ka küttehinda tõsta. Selle soovi peab kooskõlastama konkurentsiamet.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: