Peaminister Kaja Kallase soov on, et igasse Balti riiki tuleks diviisi jagu ehk vähemalt 20 000 kuni 25 000 NATO sõdurit.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik sellist tulemust NATO tippkohtumiselt reaalseks ei pea, kuigi see oleks ideaalilähedane lahendus.

"Kuni Vene-Ukraina sõja alguseni oli meil siin üks laiendatud pataljon liitlasi lisaks Eesti üksustele, seejärel toodi peaaegu sama palju juurde, kui sõda algas. Nüüd on edasine küsimus, et palju me juurde saame. Ma loodan, et kahe-kolmekordne lisandumine sellele 2000-pluss inimesele on reaalne," ütles Kannik.

Madridis ei otsustata sel nädalal midagi, mis lüüakse lukku väga pikaks ajaks, selgitas julgeolekuekspert Rainer Saks. Pigem algab NATO idatiiva tugevdamise protsess, mille puhul on oluline eeldus Ukraina sõja õppetunnina NATO ohuhinnangu muutmine.

"Loodetavasti NATO tippkohtumisel leitakse, et artikkel viie operatsiooni mõttes on Venemaa meie kõige suurem oht praegu. Kui selline arusaamine sellelt tippkohtumise tuleb, siis on suurepärased eeldused Eesti ja teiste NATO idatiiva riikide kaitse tugevdamiseks loodud," sõnas Saks.

Kanniku sõnul on peale liitlassõdurite arvu mitmekordistamise ka reaalne, et hoiatusajad, millega kiirreageerimisega üksused oleksid valmis kohale tulema, muutuksid varasemast palju lühemaks.

"No kõige kasulikum oleks kokkuvõttes ikkagi see, kui sõdurid oleks kohapeal. Et kui Venemaa meid ründaks, siis oleks kohe need inimesed valmis kohe vastama. Teistpidi muidugi nagu me nägime, Venemaa rünnak Ukraina vastu ei tulnud üllatusena, sellest saadi varasemalt info kätte," rääkis Kannik.

"Kui see eelhoiatusaeg on lühike – sõdurite või sõjaväelaste kohale toomine võtab viis päeva, nädal – siis see on tõenäoliselt aktsepteeritav. Ma usun, et rohkem kui nädalane eelhoiatusaeg sellest, et Venemaal on reaalne rünnakuplaan Balti riikide suhtes, on täiesti saavutatav meie poolt, et me saame selle enne teada," ütles Kannik.

Teisipäevast neljapäevani Madridis peetava tippkohtumise oluline tulemus meie piirkonna julgeoleku vaates on ka rootslaste ja soomlaste võimalik tulevik alliansis.

"Madridi tippkohtumisel on veel väga oluline otsus, kas Soome, Rootsi liituvad NATO-ga nüüd nii-öelda kiirendatud korras. Kui see ka juhtub, siis kindlasti see muudab kaitseplaane siin piirkonnas ja jälle tähendab natuke teistsugust eelpositsioneerimist ja võimalusi teistsuguseid jõude teistsuguse kiirusega siirata," rääkis Saks.