Asekantsler: LULUCF-i määrusesse tuleb ka Eestile soodsamaid tingimusi

Foto: ERR

Luksemburgis Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumisel viibiv keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et Eesti jaoks on LULUCF-i määrusesse ka soodsamaid tingimusi sisse tulnud. Lamp usub, et "Eesmärk 55" pakett võetakse teisipäeval tervikuna vastu.

Eelmisel neljapäeval võttis valitsus vastu Eesti seisukohad Euroopa Liidu kliimakava metsandust, põllumajandust ja maakasutust puudutava (LULUCF) määruse suhtes. Keskkonnaministri kohuseid täitva maaeluministri Urmas Kruuse sõnul teeb valitsusele enim muret paketi maakasutust ja metsandust ja põllumajandust (LULUCF) puudutavad ettepanekud.

Kui 2020. aastal paiskas meie LULUCF sektor õhku 1,3 miljonit tonni süsihappegaasi, siis 2030. aastaks peaks samad maad ja samad metsad 2,5 tonni süsihappegaasi hoopis siduma.

Keskkonnaministeerium on arvestanud, et maaharimise ja metsanduse sektoris kaoks eesmärgi kiirel täitmisel kuni 14 000 töökohta. Sektori tootmist tuleks vähendada neljandiku võrra ning riik saaks 80 miljonit eurot vähem otsest maksutulu. Nädala jooksul on Eesti ametnikud ja diplomaadid hoogsalt läbirääkimisi pidanud.

Marku Lambi sõnul on LULUCF-i osas kindlasti Eesti jaoks soodsaid tingimusi sisse tulnud. "On selliseid paindlikkusi sinna toodud, mis aitaksid selliseid riike, kus on nii-öelda rohkem turvasmuldi, mis on rohkem süsinikuheitmed ja selle tõttu keerulisem oma tegevust koheselt ümber sättida. Neid arvestades on kindlasti ka Eestil tingimused läinud soodsamaks," ütles Lamp.

"Looduslike häiringute osas on tänaseks eesistuja poolt toodud selliseid paindlikkusi sisse, mis ka Eesti eripärasid arvestab. Ka meil on järjest suurenenud näiteks putukate rüüste metsadele. Ja kui see peaks veel suurenema edaspidi selle järgmise kümnendi jooksul, siis eesistuja on ette näinud, et on võimalik lisa kompensatsiooni ühikuid kasutada nendel riikidel, kus see probleem eksisteerib," tõi Lamp näiteks.

Lamp rõhutas, et endiselt on siiski mured õhus, sest seatud eesmärk on ikkagi üsna ambitsioonikas.

"Kas nendest paindlikkustest piisab selleks, et koos enda poolt tehtavate tegevustega seda eesmärki saavutada? Selles on veel natuke ebaselgust ja kindlasti on üks põhiküsimus meie jaoks see, et nendele nii-öelda paindlikkustele ligipääs täna seisab sellise üle-euroopalise eesmärgi saavutamise taga kinni. Nendele paindlikkustele on võimalik ligi pääseda siis kui üle-euroopaline selle sektori sidumise eesmärk on täidetud," rääkis Lamp.

Lamp nentis, et Eesti on oma maakasutuse ja metsanduse korraldamisega seotud sõltuvusse teiste liikmesriikide sooritustega. Lambi sõnul peab Eesti sellegipoolest pingutama eesmärkide täitmise suunas.

Saatejuht Madis Hindre küsis, et kui aastaks 2030 peavad Eesti metsad, põllumaad, sood ja niidud siduma kokku 2,5 miljonit tonni süsihappegaasi, siis milline on teadaolevaid paindlikkusi arvestades Eesti reaalne sidumisvajadus.

Lambi sõnul on seda raske täpselt öelda, aga kindlasti ei aita need paindlikkused kogu puuduolevat vahemikku katta ja pigem on see osakaal väike.

"See sõltub palju, kui palju on meil neid looduslikke häiringuid, pigem ta enamikku sellest vahemikust ei kata, pigem jääb allapoole," märkis Lamp.

Lamp rääkis, et teisipäeval on kliimapaketi erinevad määrused korraga laual.

"Usutavasti suudetakse täna kogu paketis kokkuleppele jõuda. Hetkel tundub vähemalt, et selline selline soov on. On üksikuid liikmesriike, keda teatud küsimused endiselt muretsema panevad ja seal kindlasti on eesistujal võimalik, kas väikeste erandite kaudu nendele veel vastu tulla, kui nähakse, et see saab suureks takistuseks. Aga pigem tundub, et enamus küsimustes on ikkagi eesistujal nii-öelda hääled koos," ütles Lamp.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: Intervjueeris Madis Hindre

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: