"Eesmärk 55", ehk kogumik ettepanekuid, mis peaks Euroopa nina kliimaneutraalsuse suunas pöörama, hakkab teostusele üha lähemale jõudma. Komplekt, mille sisse mahuvad nii sisepõlemismootorite keelamine kui ka merenduse liitmine süsinikukauplemisse, saab viimase lihvi Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkimistel.

Parlamendis kukkus pakett esimesel katsel läbi, kuid juba käivad ettevalmistused uueks hääletuseks. Riikidevaheline kokkulepe peaks sündima 28. juunil, kui Luksemburgis koguneb Euroopa Liidu keskkonnanõukogu. Nii vähemalt soovib Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa.

Neljapäeval võttis valitsus vastu Eesti seisukohad. Keskkonnaministri kohuseid täitva maaeluministri Urmas Kruuse sõnul teeb valitsusele enim muret paketi maakasutust ja metsandust ja põllumajandust (LULUCF) puudutavad ettpanekud.

Kui 2020. aastal paiskas meie LULUCF sektor õhku 1,3 miljonit tonni süsihappegaasi, siis 2030. aastaks peaks samad maad ja samad metsad 2,5 tonni süsihappegaasi hoopis siduma.

14 000 töökohta vähem

"See LULUCF-i ettepanek on meie hinnangul ebaproportsionaalne ja liiga suur Eesti jaoks," tõdes Kruuse.

Keskkonnaministeerium on arvestanud, et maaharimise ja metsanduse sektoris kaoks eesmärgi kiirel täitmisel kuni 14 000 töökohta. Sektori tootmist tuleks vähendada neljandiku võrra ning riik saaks 80 miljonit eurot vähem otsest maksutulu.

"Selle lühiajalise eesmärgi saavutamine on võimalik vaid raiemahtude, turbatootmise ja põlluharimise vähendamisel," ütles Kruuse. "Täiendavalt tuleks veel rohumaid metsastada. Samuti on seal räägitud turbamuldade harimise lõpetamisest ja viimisest püsirohumaade alla."

Riikide vahel kompromissi otsiv eesistuja Prantsusmaa pole Eestile oluliselt sobilikumat lahendust välja käinud. Samuti pole Eestil suurt lootust, kui 28. juunil hääletuseks läheb.

"Nende riikide arv, kes võiksid seda eesmärki toetada, on lõppkokkuvõttes kindlasti suurem kui nende arv, kes ei toeta," ütles Kruuse.

Üldiselt Euroopa Nõukogus ei hääletata. Aga kui tingimused Eestile sobivamaks ei muutu, oleme valmis seda nõudma. "Vastuhääletamine on kindlasti pigem meelsuse näitamine, mis on kahtlemata viimane asi, mida me teha tahame," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. "Ja kindlasti töötame selle nimel, et me ei peaks sellele failile vastu hääletama."

Järgmine nädal möödub niisiis diplomaatia tähe all. "Kindlasti on plaanis kohtuda eesistuja ehk Prantsusmaa keskkonnaministriga ja komisjoni kõrgete ametnikega nii palju kui võimalik ja otsida ka liitlasi, kuniks meile sobivad eesmärgid on käes," ütles Lamp.

Eesti soovib, et meie süsinikusidumise eesmärke seades arvestataks nii metsa looduslike kahjustajatega kui ka metsade vanusega. Vanemad metsad seovad teatavasti vähem süsinikku.

Läbirääkimisi muudab keerulisemaks see, et Eestile erinevate erandite tegemine on seotud küsimusega, kas Euroopa Liidu üldised eesmärgid täidetakse. "Mis omakorda seob meid teistest riikidest sõltuvaks," ütles Lamp. "Ja teatud tasanditel on ka kahtlusi, kas üleeuroopaline eesmärk on saavutatav. Esialgu prooviks saavutada sõltumatust teistest riikidest."

Läbirääkimiste tulemusi Lamp ennustama ei hakka, kuid kinnitab, et Eestiga ollakse valmis aktiivselt suhtlema.

Eesti proovib viimase minutini pidada läbirääkimisi, et Euroopa kliimaeesmärgid meie metsandusest ja põllumajandusest suurt tükki ära ei ampsaks. Aega on 11 päeva.

Puisniidul söönud lehm enam lauale ei pääseks

Eesti mured aga ei piirdu ainult LULUCF-ga. Kõrvalpaketis soovib Euroopa Komisjon reegleid ka metsade raadamise vastu. "Eesti on läbi poollooduslike koosluste taastootmise kasutanud ka raadamist, et ajaloolisi maastikke taastada. Liigirikkuse mõttes on see äärmiselt oluline," ütles Kruuse ning lisas, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei tohiks raadamist toetavate toodetega kaubelda.

"Meie vaates võiks selliseid asju lubada. Vastasel korral võiks see tähendada, et maheveised, kes sellisel pinnal on kasvanud, või puit, mis seal on kasvanud, ei tohiks üldse turule tulla," ütles Kruuse.

Ka siin läbirääkimised jätkuvad. "Me oleme seda osa surunud nii keskkonnaministri kui maaeluministri vaatest, kuid me ei ole ka seal lõpuni kindlad, et meiega arvestatakse," lausus Kruuse.

Kruuse sõnul ei tohiks Euroopa Liit toimida niimoodi, et arutatakse vaid neid muresid, mis on korraga paljudel riikidel. Ka väikeste riikide väikesed mured võiksid laua taga ärakuulamist leida. Seda mõtet on Kruuse jõudnud mõelda ka Euroopa põllumajandusstrateegia läbirääkimistel.

"Pidevalt laua taga rõhutatakse riikide eripärasid ja vajadusi lähtuvalt sellest ka eesmärke seada. Aga paljudel juhtudel me märkame seda, et kui hakatakse otsuseid tegema, siis mõned sellised aspektid kalduvad ka ununema," lausus Kruuse.