ARD Tagesschau veebilehe analüüsis kirjutatakse, et NATO on pidanud viimastel aastatel mitmeid lööke taluma – küll leidis USA president Donald Trump, et NATO on "iganenud", küll arvas Prantsuse president Emmanuel Macron, et allianss on lausa "ajusurmas". Kuid nüüd, Soome ja Rootsi liitumisega peaks NATO muutuma palju võimsamaks, eriti idatiival. See teeb Saksamaa nõutuks.

Bundeswehri esindaja André Wüstner rääkis ARD ja ZDF-i ühises hommikuprogrammis, et praegu ollakse vägede ümberkorraldusel Euroopas pioneerirollis. Ta rääkis, et see on suur proovikivi, sest Bundeswehr peab suurt muutust alustama oma aegade väikseimalt isikkoosseisult.

Vastuseks Ukraina agressioonile ei suurenda NATO oma kohalolekut mitte ainult Ida-Euroopas, vaid ka kasvatab massiliselt oma kiirreageerimisjõudude isikkoosseisu – praeguselt 40 000 sõdurilt 300 000-le. Saksa kaitseminister Christine Lambrecht nimetas seda suureks väljakutseks.

Kaitseminister Christine Lambrecht rääkis NDR-ile antud usutluses, et see kõik on "väga selge sõnum" Venemaa presidendile Vladimir Putinile.

Ta kinnitas, et osaleb NATO uuendatud kiirreageerimisjõududes 15 000 sõduriga. Lisaks panustatakse 65 sõjalennuki ja 20 sõjalaevaga. Need väed peavad suutma reageerida nii kiiresti, et hädaolukorras jõuaks operatsioonipiirkonnas valmis olla kümne päevaga.

Saksa maaväe ülem Alfons Mais ütles hiljuti, et aastatepikkuse alarahastuse tõttu on Bundeswehr sisuliselt "tühi". Seetõttu on NATO uute soovide rahuldamine väga suur juhtimiskatsumus.

Saksa poliitikud on sõltumata koalitsiooni-opositsiooni leerist toetanud 100 miljardi euro suurust lisarahastust Bundeswehrile. Bundeswehris on praegu 183 000 sõdurit ehk soovitust vähem. Viimastel aastatel on olnud raskusi noorte värbamisega. 100 miljardi euroga on suhteliselt lihtne soetada uut ja moodsat sõjatehnikat, kuid uusi sõdureid lihtsalt "osta" juurde ei saa.

Ja mis puudutab NATO ambitsioone 300 000 kiirreageerijast, siis alliansi endine peastrateeg Stefanie Babst hoiatas, et enesepettuse eest, et sellega läheb kõik kiirelt ja lihtsalt. "Neid ei pea ainult paberil kokku saama, vaid ka päriselt," ütles Babst Morgenmagazinis.

Peaministripartei SPD poliitik Eva Högl ütles Augsburger Allgemeinele, et tegemist on Bundeswehrile "tohutu väljakutsega", sest lisaks kiirerageerimisjõudude suurendamisele peab tugevdama oma kohalolekut ka NATO idatiival.

Saksamaal on juba praegu kandev, ligi 1000 sõduriga roll Leedus asuvas lahinggrupis. Seda tuleks peagi tugevdada, et seda saaks hädaolukorras kiiresti suurendada lahingubrigaadiks – umbes 3500 sõdurile. Saksamaa peab selle võimekuse kiirelt looma.

Välisminister Annalena Baerbock (Rohelised) lisas, et "seistakse silmitsi uue kibeda reaalsusega, milles tuleb end suuta Venemaa vastu kaitsta".

NATO otsustab nüüd tema sõnul tagasi pöörduda oma juurte juurde – oma riikide ja alliansi territooriumi klassikalise kaitse juurde. Ja seda palju rohkem, kui arvati enne Venemaa rünnakut Ukrainale.