"Eesti järgmiseks tubliks saavutuseks saab LULUCF. Kuuldavasti on ka siin nii mõnigi riigiametnik näinud kõvasti vaeva, et muuta valitsuse 2022. aasta jaanuari ametlikke seisukohti ja lobistanud Euroopas selle nimel, et Eesti ikkagi karmimad piirangud kaela saaks," märgib Nigul oma arvamusloos.

"Maapiirkondadest kaovad tühised 14 000 töökohta, meie SKP väheneb 2,5 protsendi võrra /.../ Aga me näeme Euroopas väga tublid välja! Sest kui Eesti eesmärk on siduda 2,5 miljonit tonni süsinikku aastas, siis Läti eesmärk on ainult 0,8 miljonit tonni ja Soome kauples endale erandi. Holland võib sidumise asemel lihtsalt vähem emiteerida, sest neil metsi nagunii enam pole ning nad ei kavatse neid ka tulbipõldude asemele istutada, sest tulbid on siiski nii ilusad ja vajalikud Brüsseli vaasides," kirjutab Nigul.

Eestis toovad LULUCF-i piirangud maal Niguli sõnul kaasa uue töökohtade kadumise laine - oma elamine ja maksuraha kolitakse lõplikult linnadesse ja naaberriikidesse, sest loodusturism ei suuda kaduvaid töökohti asendada.

"Naiivsusel põhinevad otsused toovad ühiskonnale ilmselt rohkem kahju kui korruptsioon," lisas Nigul. "Kui üritada majandusmetsi majandada nagu kaitsemetsi, siis me neist enam tarbepuitu ei saa. Loodusseadused ei võimalda seda. Kuid eks teiste metsades ja teiste raha eest ole hea neid katsetusi teha ning heietusi jagada. Otsesed kahjud jäävad ju metsa tegelike omanike kanda ja ühiskonna kahjude katteks saab raha küsida valitsuselt. Lihtne!"

Eesti soovitud tulemust ei saanud

Euroopa Liidu riikide keskkonnaministrid leppisid ööl vastu kolmapäeva Luxembourgis kokku kliimapaketi Eesmärk 55 koosseisu kuuluvas viies õigusaktis, mis jõustumisel toovad muutused energeetika, transpordi, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas.

Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaministri kohuseid täitev maaeluminister Urmas Kruuse tunnistas, et Eesti põhimurele, milleks on ebaproportsionaalne süsiniku sidumise eesmärgi suurenemine, täielikku leevendust ei saadud.

"Jah, tõepoolest, et me ei saanud täiendavat lisakompensatsioonimehhanismi, mida me soovisime. Aga kogu paketti tervikuna vaates annab meile ikkagi võimalus," lisas minister. "Ja üks oluline asi, mis vaadatakse kindlasti 2024-25 aastal üle, on seotud metsade vanuselise struktuuriga ja selle arvesse võtmisega. Praegu me tegelikult seda otsest arvesse võtmist ei saanud, aga see vaadataks täiendavalt 2024. aastal üle. Ehk igal juhul see töö jätkub," rõhutas Kruuse.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun rääkis ERR-ile, et loodab kokkuleppe järel ei algaks järsk raiemahu piiramine, vaid LULUCF-is ettenähtud eesmärkide täitmiseks otsitakse muid meetmeid.

Jaak Nigul on ettevõtja ja mööblitootja Tarmeko juht.