Liitumisprotokollide allkirjastamise järel peavad need ratifitseerima kõik 30 NATO liikmesriiki.

Mihkelson rääkis, et Kanada, Island ja Norra on seda juba teinud. Nende riikide protseduur võimaldab seda enne ametlikku liitumisprotokollide allakirjutamist. Kui valitsus on vastavad eelnõud ette valmistanud, saab ka riigikogu need heaks kiita.

"Meil on väliskomisjonis ka eelnevalt selle kohta kokkulepe olemas, parteideülene kokkulepe, et me viime läbi kiirmenetluse. Kui tavapäraselt on rahvusvaheliste lepete puhul ratifitseerimiseks vaja kahte lugemist, siis antud juhul me saaksime teha need lugemised ühe päevaga," selgitas Mihkelson.

Riigikogu esimehe info kohaselt toimub esimene erakorraline istungjärk 6. juulil.

"Ühel päeval saab kaks istungit teha ja ma arvan, et nii tulebki seda teha, et esimene erakorraline istung ja siis, kui see on läbi, on teine erakorraline istung. Ma arvan, et seda oleks nii kõige mõistlikum menetleda," ütles Ratas.

Kui viimane liikmesriik on ratifitseerimisotsuse teinud, deponeeritakse liitumisprotokollid Washingtonis, mis tähendab, et Soomest ja Rootsist on saanud täieõiguslikud NATO liikmesriigid.

Mihkelsoni sõnul ei välista ta, et uue aasta alguseks on kõik liikmesriigid ratifitseerimisotsused teinud.

"Kõige kauem on tavapäraselt läinud Belgial, kuna neil lihtsalt on niivõrd palju erinevaid parlamentaarseid tasandeid riigis, et see võtab puhtalt füüsiliselt kauem aega. Aga tuleb silmas pidada, et mitmelgi pool on valimised, on parlamentaarne tava, mis võib-olla ei eeldagi, et suvel erakorraliselt kokku tullakse. /.../ See oleks isegi hea tempo, kui me suudaks aasta lõpuks kõik ratifitseerimised tehtud saada," rääkis Mihkelson.

Ratas ütles, et riigikogu on kaitsepoliitika osas konsensuslik ja vastutöötamist Soome ja Rootsi NATO-ga liitumisele pole tema sõnul karta.