NATO tippkohtumisel Madridis otsustati muu hulgas, et Suurbritannia loob Eestiga koostöös siia diviisi tasemel juhtimisstruktuuri ja ka brigaadi taseme juhtimisstruktuuri.

NATO diviisi suurus võib olla kuni 30 000 sõdurit ja sellesse kuuluvatesse brigaadidesse kuulub igaühte erinevatest väeliikidest mõni tuhat sõdurit.

"Kui me räägime diviisi staabist, siis seda hakkab juhtima eestlane. Ja selle loomisega me oleme tegelenud juba mõnda aega. Ja nüüd, kui me oleme saanud selgemad otsused, siis järgmistel päevadel hakkame tegema otsuseid, millised inimesed sinna kuuluvad. /.../ Ma arvan, et järgmisel aastal on see üksus omaette täiesti olemas," rääkis kindralleitnant Martin Herem.

Oluliseks peab Herem, et siitpeale määratakse kindlaks konkreetne liitlasüksus, kes Eestisse tuleb.

"See saab tundma Eesti olusid, teab, kelle alluvuses, kelle vasakul või paremal tiival ta sõdib, ja kelle side ja logistika valmistatakse ka vastavalt ette," selgitas Herem.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas (EKRE) ütles, et liitlased peaks tooma Lätti ja Eestisse kumbagi kaks brigaadi, Leetu aga kolm. See võimaldaks koos kohalike jõududega vastupealetungi.

Kunnas ütles, et diviisi staapi juhib see, kellel on rohkem jõude kohal.

"Meie oma peastaap juhib sõda siin seni, kuni liitlasvägede hulk ei ole ületanud meie oma vägede hulka ja kuni ei ole siin neid üksusi, mida juhtida. Kui need saabuvad loodetavasti uue kaitseplaani täitmise raames, siis on vaja juhtimisstruktuuri, et neid juhtida," selgitas Kunnas.

Britid on lubanud tuua Eestisse kaudtule- ja õhutõrjerelvi ning koptereid. Eesti keskmaaõhutõrje võimekuse kohta ütles Martin Herem, et selles asjas on kaitsevägi ettevalmistustöö ära teinud.

"Meie oleme oma turu-uuringud teinud, et see hankida. Meie oleme ülevaate andnud valitsusele ja nüüd on see valitsuse otsustada, kas selleks eraldatakse raha või mitte," ütles kaitseväe juhataja.