Allikvee rääkis, et alates 2015. aastast, kui võeti vastu otsus, et Tallinna haigla tuleb, on Reformierakonna suhtumine sellesse olnud leige. "Neile muutus see kohe parteiliseks ürituseks. Haigla pole ju parteiline, see on kõikidele. Kui räägime, kas inimene või betoon, siis haigla tegemine tervikuna on investeering inimesesse. Investeerimine sellesse, et head tegijad tahavad olla Eestis ja inimesed saavad ravi, mida nad ei pea minema otsima kuskile mujale," ütles Allikvee ERR-ile.

Allikvee hinnangul Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) kaasaegne areng lähema kümne aasta jooksul seiskub, sest uut tehnikat sinna paigaldada ei ole võimalik. "ITK on võtnud maksimumi, mida on võimalik sisse tuua. Kui me ei saa areneda ja mujal ravivõimalused paranevad, just akuutosas, keeruliste asjade osas, siis siin jääb areng seisma. Rääkida seda, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) katab kogu 850 000 – 900 000 inimese vajadused, mis Tartu Ülikooli Kliinikumist (TÜK) üle jääb, siis see on inimeste petmine," ütles ta.

Allikvee sõnul on Eestis on ennast petetud jutuga, et kaks haiglat - PERH ja TÜK - lahendavad kõik probleemid. "Mitte kuidagi ei tule välja see asi. See enesepettus võib ühel hetkel muutuda väga valusaks. Tallinna haigla oleks oma sünnihetkel Eesti suurim tervishoiuasutus. Räägitakse, et toimub mingi ülerelvastumine, aga no ega ei toimu, sest haiglad varustavad ennast sellega, mis on vajalik patsientidele ja millest on hetkel puudus," selgitas staažikas haiglajuht.

Tema sõnul on Tallinna haigla projekti seiskamine PERH-ile ja TÜK-ile kasulik. "Ma usun, et mitte ainult PERH-i juhid ei maganud täna öösel hästi, seda tegi ka TÜK-i personal, sest ka nemad algusest peale tegutsesid selle asja (Tallinna haigla - toim.) vastu. Kui rahandusminister ütles, et nende poole on pöördunud erialaseltsid, siis nemad on alati huvitatud, et kättesaadavus oleks väiksem. Siis on nende järele tunduvalt suurem nõudlus," ütles Allikvee.

Äärmiselt kahju, et meie ministrid ei näe asju suuremalt, sõnas Allikvee. "Nagu eile pressikonverentsil öeldi, et oi, nad tahtsid ju ühe korruse haiglale juurde teha – täna me ei ole ju enam rahu ajal. Küsimus on täna selles, kas Eesti suudab teha ühe haigla sellise, et teatud olukorras me suudaksime oma inimesi aidata. Seal tuleb ju kiiresti tegutseda, rääkida tähtaegadest, võib juhtuda, et tuleb tööd hakata tegema 24/7," ütles ta.

"Eesti riik ei suutnud aastate jooksul otsustada, et tulla ja osaleda Tallinna haiglas. See pole ainult Tallinna elanike jaoks. 40 protsenti patsiente on mujalt Eestist. See on Eesti riigi probleem. Ei nähta suur pilti ja seda et Tallinna haigla on riigikaitse seisukohalt väga oluline," nentis Allikvee.

Valitsus otsustas neljapäeval loobuda Tallinna haigla projekti toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga. Tallinna linna ja sotsiaalministeeriumi lepingu projekti järgi oleks taastekava vahenditest eraldatud haigla projektile toetust 280 miljonit eurot. Tallinna haigla ehituse eeldatav kogueelarve on 550-585 miljonit eurot.