"Euroopa Parlament ei esitanud vastuväidet Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusaktile, mis liigitab tuuma- ja gaasienergia kasutamise teatud tingimustel keskkonnasäästlikuks," teatas parlamendi pressiteenistus.

Parlamendis hääletusele pandud resolutsioon komisjoni ettepaneku tagasilükkamiseks oleks pidanud toetama parlamendi absoluutne enamus ehk vähemalt 353 parlamendiliiget, kuid selle poolt hääletas 278 ja vastu 328 parlamendiliiget, erapooletuid oli 33.

Euroopa Komisjon leidis oma ettepanekus, et gaasi- ja tuumaenergiasse tehtavatel erainvesteeringutel on rohepöördes oluline roll ning sellest lähtuvalt esitas õigusakti, millega liigitada fossiilgaasi ja tuumaenergia kasutamine teatavatel tingimustel üleminekutegevuseks, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Otsus on komisjoni kava kohaselt ajaliselt piiratud, lisaks kehtivad eritingimused ja läbipaistvusnõuded, märgitakse pressiteates.

Kolmapäeval parlamendis menetlusse jäetud taksonoomiamäärus on osa Euroopa Komisjoni kestliku rahanduse tegevuskavast ning selle eesmärk on edendada keskkonnahoidlikke investeeringuid ja vältida rohepesu.

Kui määrusele ei esita vastuväiteid ka liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, siis jõustub õigusakt 1. jaanuaril 2023. Väljaanne Bloomberg tõdes kolmapäeval, et valitsuste vastuseis sellele on ebatõenäoline.

Gaasijaamade tunnistamine keskkonnasõbralikeks tähendab, et need saavad ligipääsu mitmesugustele rahastamisvõimalustele, kuigi lühikeseks ajaks ning söejaamade asendamiseks, mis määruse tagasilükkamisel ei oleks võimalik olnud.

Otsuses nähakse tugevat toetust ka tuumaenergia arendamiseks Euroopas ning Prantsusmaa ja teiste suure tuumajaamade osakaaluga riikidele, mis rõhutavad tuumaenergia olulist rolli eriti olukorras, kus on vaja asendada Vene päritolu fossiilseid kütuseid, märkis Bloomberg.

Teadlased, keskkonnaaktivistid ja isegi suur osa investoreid on kritiseerinud gaasile ja tuumaenergiale rohelise sildi panemist, kartes, et see võib juhtida investeeringud eemale taastuvatest energiaallikatest, lisas Bloomberg.

Savisaar: Eesti jaoks ei muuda see midagi

Endine keskkonnaminister Erki Savisaar (Keskerakond) ütles ERR-i raadiouudistele, et taksonoomia reeglite jõustumine ei muudaks Eesti jaoks otseselt midagi.

"Minu hinnangul ei muuda see Eesti jaoks midagi. Jätkame nende tegevustega, mida seni on planeeritud – nii investeeringutega gaasitaristusse kui ka uuringutega tuumaenergeetika valdkonnas," rääkis Savisaar.

"Paljud ettevõtted soovivad ju saada ka finantsasutustelt teatud võimendust oma investeeringutele ja kuna finantsasutused väga hoolega jälgivad pikaajalist perspektiivi ja on ka väga selle poolt, et tuleks liikuda keskkonnasäästlikuma ühiskonna poole, siis nad pigem finantseerivad selliseid otsuseid, mis aitavad sellele kaasa," rääkis Savisaar.

"Ja selles valguses on taksonoomia hästi oluline, et [kui] ettevõtjad soovivad investeerida näiteks gaasitaristusse või biometaani tootmisse või ka tuumaenergeetikasse, siis need investeeringud selle taksonoomia järgi on tehtud rohepöörde vaimus. See võimaldab neid investeeringuid paremini teha. Selle koha pealt muidugi on see hästi oluline otsus. Aga loomulikult, ettevõtjatel ju mingit kohustust ei ole, vabal maal vabad ettevõtjad saavad investeerida nendesse ettevõtetesse, mida nad oluliseks peavad," lõpetas endine keskkonnaminister.

Kallemets: meile on otsus oluline

Eestisse tuumajaama kavandava ettevõtte Fermi Energia juht Kalev Kallemets ütles meediale saadetud kommentaaris, et tema hinnangul on Euroopa Parlamendi otsus äärmiselt oluline, kuna avab võimalused tuumaenergiaalase tegevuse rahastamiseks üle maailma.

"Nüüd saavad tuumaenergia rahastamisprotsessiga liituda USA, Jaapani, Kanada ja teiste riikide investeerimisfondid ja pangad," märkis Kallemets.