Läbirääkimised kestsid kahes voorus mitu tundi. Lõpuks riigijuhid loobusid energiat puudutava ühisavalduse vastuvõtmisest.

Ühisavaldusest loobumine on ülemkogu teemade korral pigem ebatavaline.

Poola peaminister Mateusz Morawieck süüdistas kõrgetes elektrihindades EL-i heitmekvootide kauplemissüsteemi (ETS). Morawiecki nimetas seda "Euroopa energiamaksuks". 

Poola peaministrit toetas ametist lahkuv Tšehhi energiaminister Karel Havlicek, kes soovis samuti, et EL peataks CO2 kauplemise. Enamik liikmesriike neid ei toetanud. 

Euroopa süsinikdioksiidi hind purustab samas rekordeid. CO2 hind tõusis hiljuti üle 90 euro piiri tonni kohta.

Prantsusmaa, Ungari ja Läti nõudsid, et Brüssel tugevdaks järelevalvet süsinikukvoodi turu üle. 

Euroopa väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) teatas novembris, et puuduvad tõendid illegaalse turuspekulatsiooni kohta Euroopa Liidu süsinikuheitmete kvootidega kauplemise turul. ESMA teatas, et hinnatõusu põhjustasid majanduslikud ja poliitilised tegurid. 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Bulgaaria president Rumen Radev kritiseerisid ESMA aruannet ja palusid Euroopa Komisjonil uurimist jätkata, vahendas EUobserver.

Kolmapäeval pakkusid Potsdami kliimauuringute instituudi teadlased uusi meetmeid, et tuvastada spekuleerimist süsinikuturul. 

Kõrgete hindade pärast väljendas muret ka Hispaania. Siiski leidis Hispaania, et ETS-i süsteemi kahtluse alla seadmine on vastuvõetamatu.

Hispaania tegi ettepaneku, et Brüssel peaks üle vaatama hinnakujunduse Euroopa energiaturul. Saksamaa juhtimisel lükkas rühm liikmesriike üleskutsed ETS-i reformimiseks aga tagasi. 

Lahendamata jäi ka küsimus, kas tuumaenergia tuleks lülitada EL-i roheenergia investeeringute taksonoomiasse.

Prantsusmaa juhtimisel tahavad mitu liikmesriiki, et Euroopa Komisjon kuulutaks tuumaenergia roheliseks energiaallikaks. Selle vastu on aga Saksamaa, Austria ja Luksemburg.