Rahvusvahelise Energiaagentuuri juulis ilmunud gaasituru ülevaates prognoositakse gaasihinna langust. Konist peab prognoosi liiga optimistlikuks.

"Vastus on lihtne: kui sõda Euroopas lõppeb. Nii kaua kui sõda käib, on suhteliselt võimatu ennustada, mida need hinnad üldse teha võiks," ütles Konist vastuseks küsimusele, millal gaasi hinnatõus võiks peatuda.

"See tähendaks seda, et kui sõda on läbi, siis süsteemi defitsiitsus ja energiapuudujääk ei ole enam probleemiks. Siis ei saa hinnad ka enam minna nii kõrgeks. Sõltub muidugi ka poliitikute ja inimeste tahtest, kas ärisuhted Venemaaga taastuks ja millal," lisas ta.

Konist lisab, et kindlasti ei saa energiajulgeoleku kaalutlustele tuginedes taastada Venemaaga nii tihedaid ärisuhteid kui varem. Paratamatu on ka, et Vene energiakandjate asendamisteks tehtud investeeringud tuleb ka tagantjärele kinni maksta kõrgemate energiahindadega.

Konist selgitab, et optimistlikud hinnangud põhinevad lootusel, et energiakandjate tootmist suurendatakse oluliselt.

"See ongi see võtmekoht, et kui suured energiat eksportivad riigid on nõus investeerima tootmisvõimekusse, siis on meil lootust, et hinnad lähevad allapoole. Kui nad seda ei tee, kui neile selline hind sobib, siis ei saa loota, et hind allapoole läheb," rääkis professor.

Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosis äsja avaldatud ülevaates, et gaasi hind hakkab langema ja 2025. aastaks jõuab kuhugi tänavuse ja 2020. aasta hinnataseme keskele. See ennustus põhineb osaliselt gaasi tulevikulepingute ehk futuuride keskmistel hindadel aprillis. Futuurid kätkevad endas sisuliselt kokkulepet, millise hinnaga on investorid nõus tulevikus gaasi ostma või müüma.

Esmaspäeval kirjutas uudisteagentuur Bloomberg, et kevadel tõusid gaasi futuurid vähe. Nüüd on aga turuosaliste hinnang muutunud ja ka futuuride hinnad tõusevad jõudsalt. Ehk järjest hüljatakse optimistlikke lootusi sügiseks.

Konist rõhutab, et Euroopa energeetiline sõltumatus on tänapäevase tehnoloogia juures vaid unelm. Taastuvenergia piisavaks säilitamiseks puudub võimekus. Kui kivisüsi välja jätta, ei leidu Euroopa maardlates ka piisavalt energiatooret juhitavate tootmisjaamade jaoks. Kivisöe suuremahuline kasutamine nii, et see ei omaks laastavat mõju keskkonnale, vajaks samas suuri investeeringuid. Selle on ka Euroopa Liit sisuliselt välistanud, näiteks Saksamaa lubab 2030. aastaks kivisöest üldse loobuda.

Eesti saaks siiski loota põlevkivile, ütleb energeetikaprofessor: "Põlevkivi hind ei sõltu maailmaturu hindadest. Aasta eest tegime Tallinna Tehnikaülikoolis koos Tartu Ülikooliga uuringu, kus me näitasime, et tehnoloogiliselt on võimalik kasutada põlevkivi energeetikas süsinikupüüdmise tehnoloogiaid. Tegelikult tähendab see seda, et suudame neid kliimaeesmärke täita ka põlevkivi kasutamisega."

Süsinikupüüdmine kätkeb samas ka kulu – 80 eurot CO2 tonni kohta, viitas Konist taas uuringule.

"Kui nüüd liita see CO2 püüdmise kulu energia tootmise omahinnale, siis me saaks elektri megavatt-tunni hinnaks 110-130 eurot. See aga tähendaks seda, et me CO2 kvoodi hinda me maksma ei peaks. Ehk see oleks see hind, mida me saaks garanteerida," rääkis Konist.