Kristina Kallas: ministrite väljavalimise senist korda tuleb muuta
Praegune kord, kus valitsuskoalitsiooni erakonnad esitavad ministrikandidaadid ilma peaministrilt ja riigikogult heakskiitu saamata, on muutnud valitsuse tulevaste poliitikute koolitamise kohaks ja rahastajate tööriistaks ning seda tuleks muuta, leiab parlamendivälise erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
"Ministrite ametisse nimetamise viis toob meile aina nõrgemaid ministreid ja selle tulemusena ebastabiilsed valitsused ja halvasti juhitud poliitika. Ministriamet on muutunud parteide jaoks tulevaste poliitikute koolitamise kohaks ja partei rahastajatele oma huvide edendamise tööriistaks ja see läheb meile kõigile väga kalliks maksma," kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.
Oma valdkonda mittetundvate ja ennast alles kehtestavate inimeste tõusmine ministriks on toonud paljudes poliitikavaldkondades kaasa selle, et olulised otsused on jäänud tegemata, leidis Kallas.
"Arenenud demokraatiates on pika kogemuse pealt kujunenud praktikad, mis vähendavad ministrite ebakompetentsuse ja oligarhia tekkimise riske. Eesti 200 näeb, et selles vallas on meil vaja teha otsuseid, mis tooksid meid sellest halvast arengust välja," kirjutas ta.
Kallas esitas kolm ettepanekut, kuidas praegust olukorda võiks muuta.
Esmalt peaks ministrid olema koalitsiooniläbirääkimiste kokkuleppe osa ja peaministril peab olema võimalus oma meeskonna komplekteerimisel sõna sekka öelda, märkis Eesti 200 esimees.
"Ehk siis ministrikandidaadid arutatakse läbi enne lepingu sõlmimist ja lepitakse kokku. See on kaitse oligarhide poolt esitatud ebakompetentsete kandidaatide vastu," lisas ta.
Teiseks peaks ministrikandidaadid läbima avaliku ärakuulamise riigikogus ja soovitavalt eelnevalt ka asjakohases komisjonis.
"Seal selgub nende maailmavaade, nende valdkonna teadmiste ulatus, nende kogemused, tugevused ja nõrkused. See protseduur hoiab ehk ära nii mõnegi ebakompetentse inimese saamise ministriks," rõhutas ta.
Samuti leidis Kallas, et ministrikohtade võrdne jaotus koalitsioonis osalevate erakondade vahel olenemata nende mandaatide arvust riigikogus ei ole õige. See ei ole kohane proportsionaalse esindusdemokraatia loogikale ja see praktika ei tohiks jätkuda, kirjutas ta.
"Kümne protsendi ja 35 protsendi valijate toetusega erakondade mandaatide suurused on erinevad ja ka valitsuses peab nende jõud olema proportsioonis mandaadi suurusega. Ajutise valitsuse meetmena on see arusaadav, kuid valimiste järgselt peaks valija mandaatide proportsionaalsuse arvesse võtma," märkis Kallas.
Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonis on kuus varasema valitsuskogemuseta ministrit.
Toimetaja: Mait Ots