"... kummastavam on lugeda koalitsioonilepingu metsandust puudutavat osa, mis küll sisaldab endas kauneid sõnu sektori olulisuse kohta, kuid ei vasta sellele sisus," ütles Kaplinski. "Raiemahud on küpsete majandusmetsade pindalast tulenev indikaator ning abstraktsete piirmäärade seadmine ei muuda valdkonna toimimisloogikast tulenevaid protsesse – metsa on alati raiutud, metsa on alati istutatud ja metsa on alati hooldatud selleks, et järgmistel ja ülejärgmistel põlvkondadel oleks võimalik seda väärtust kasutada oma heaolu tagamiseks. Retoorika, mis viitab [üle-eelmise keskkonnaministri] Tõnis Mölderi kehtestatud piirangutele kui eeskuju ja tagasipöördumist väärivale, on sügavalt ekslik. Lahkuva ministri viimane, üksinduses langetatud ja valdkonnaga kooskõlastamata otsus ei ole väärt mitte jälgimist, vaid taunimist."

Koalitsioonilepingu allkirjastamine toimub reedel ja selle tekst pole seni avalikuks saanud.

Kaplinski ütles oma kõnes, et metsanduse valdkonnas tuleb Eestis jätkata arengut suurema lisandväärtuse loomise suunas, sealhulgas puidu keemilise väärindamise suunas.

"Vildakalt püstitatud kitsa huvigrupi emotsioonid ei saa ja ei tohi käia üle nende kümnete tuhandete eestlaste vajadustest, kes sektoris igapäevaselt töötavad. Seega panen ette, et meie eesmärk metsanduses peakski lähtuma töötava inimese seisukohast ning olemasolevatele täiendavad looduskaitselised või miljööväärtuslikud kaalutlused saaksid sõnaõiguse siis, kui suudame tagada töökohtade säilimise või senisest paremate töökohtade tekke metsanduse ja puidutöötlemise sektoris," rääkis ta.

Kaplinski lisas, et Eesti on metsarikas maa – täna on Eestis metsaga kaetud üle poole maismaa pinnast ja seda on rohkem kui kunagi varem. "Me oskame majandada oma metsi jätkusuutlikult ja pöörata tõsist tähelepanu ka looduskaitsele, olles kehtestanud piirangud ligi kolmandiku metsamaa ulatuses, sealhulgas ranged piirangud 17,5 protsendi ulatuses. Oleme sellega Euroopas eestpoolt kolmandal kohal! Metsandus annab tööd enam kui 30 000 inimesele ja on üks väheseid valdkondi, mis aitab pidurdada elu hääbumist maapiirkondades, kus metsanduses on kohati hõivatud lausa iga kümnes töötaja. Mets annab olulise osa Eestis loodavast lisandväärtusest ning on tõestatult stabiilne majandussektor läbi erinevate kriiside."

Kaplinski oli kriitiline ka koalitsioonileppes energeetikale seatud eesmärkide suhtes.

"Tahan aga rääkida ka teisest valdkonnast, kus lepingus seatud eesmärk ei ole ei mõistlik ega arvesta tegelikku teadmist. Energeetikas võetud eesmärk toota aastas 2030 Eesti tarbimismahus elektrit taastuvatest allikatest on arusaamatu," ütles Kaplinski. "Mõistan soovi täita kliimaeesmärke ja mõistan soovi tagada taskukohane elekter nii eratarbijale kui tööstusele. Nende eesmärkide täitmiseks tuleb aga lähtuda tegelikkusest, mitte ühe subsiidiumitele rajatud tööstusharu eelistustest."

"Rääkida tänasel päeval juhitamatust taastuvenergiast kui de facto lahendusest kliimaküsimustele on Saksamaa tee. Euroopa suurim tööstusriik püüdnud aastakümneid viia ellu energiapööret, mis on toonud tänaseks katastroofilise sõltuvuse verisest Vene gaasist, rekordilised kütte- ja elektrihinnad ning nüüd juba ka drakoonilised reeglid energiakasutuse osas, töötleva tööstuse konkurentsivõime langusest rääkimata," märkis Kaplinski. "See, kui riik peab kirjutama ette minu toa- või vannivee temperatuuri ei näita eraisiku vastutuse olulisust, vaid lõhet ambitsioonide ja füüsikaseaduste vahel. Saksamaa populistlik tee ei saa ja ei tohi olla Eesti oma."

Kaplinski viitas kõnes, et kõige odavam elekter ei ole taastuvelekter, vaid kombinatsioon stabiilsetest tootmisvõimsustest ning taastuvelektrist: "Kui taastuvelektri osas on valikuid erinevaid, siis esimese, stabiilse, juhitava ja keskkonnasäästliku tootmise osas on laual ainult üks võimalus ja selleks on tuumaenergia. /... / 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas stabiilselt ja ohutult töötavad tuumajaamad on ainsad, mis suudavad tegelikult tagada taskukohase ja keskkonnasäästliku elektri igal päeval, igal ööl ja iga ilmaga."

"Rääkida täna energeetika tulevikust Eestis aastal 2030 rääkimata tuumaenergiast on tõtt-öelda intellektuaalselt solvav. See pole minu sõnastus, vaid laenan ühe hea erakonnakaaslase sõnu," ütles Kaplinski.

"On selge, et 2030. aastaks sõnastatud eesmärke see valitsus ellu viia ei suuda, kuna ametiaeg on lihtsalt niivõrd lühike. Seega võib andestada teostamatud lubadused ning loota, et üheksa kuuga ei jõuta teha vigu, mille hilisem parandamine läheks kallimaks kui need kümned miljonid, millega näiteks täna "odavaid" tuulikuid ja päikesefarme toetame ja mis on musternäide ühise maksuraha suunamisest kitsa kasusaajate ringi kätte," lõpetas SDE juhatuse liige.