Euroopa hoiab kokku küttelt ja jahutuselt
Energiakandjate kõrge hind ning oht, et Vene gaasi tarned katkevad täielikult, on Euroopat innustanud kokkuhoidu otsima. Esmalt otsitakse säästu hoonete sisekliimat arvelt.
Eeskuju nimel plaanib Saksa Bundestag suvel ruume kahe kraadi võrra vähem jahutada, nii võib temperatuur parlamendihoones tõusta 26-28 kraadini. Talvel plaanitakse toad kütta senise 22 kraadi asemel 20 kraadini. Ka soe vesi jääb jooksma vaid valitud kraanidest. Laiemalt plaanib sarnast kokkuhoidu kogu Saksamaa avalik sektor. Berliin näiteks loodab augustiks vähendada gaasi ja elektri tarbimist 10 protsenti.
Ka erasektor otsib kokkuhoidu. Riigi suurim kinnisvaraettevõte Vonovia ei küta öösiti ehk kella 23 ja 6 vahel tube soojemaks kui 17 kraadi. Veel karmima näite leiab Dippoldiswaldest, Dresdenist lõunasse jäävast väiksest linnast – 300 korteris saab sooja vett vaid valitud tundidel.
Säästa loodavad ka teised Euroopa riigid. Kreeka maksis avaliku sektori hoonete energia eest 2020. aastal pea 600 miljonit eurot. See hind on nüüdseks tõusnud pea kaks korda 1,16 miljardi euroni. 2030. aastaks seab Kreeka eesmärgiks hoida sellest kokku 30 protsenti, kiiremalt loodetakse säästa 10 protsenti.
Itaalia, mida praegu räsib kuumalaine, piiras juba kevadel konditsioneerid kasutamist. All 25 kraadi ei tohi avalikud hooned oma kliimaseadmeid sättida. Prantsusmaa plaanib kahe aastaga vähendada 2019. aasta tasemetega võrreldes energiatarbimist 10 protsenti.
Kuigi peamised näited kokkuhoiust Euroopas tulevad praegu hoonete sisekliima arvelt rõhutab Euroopa Liidu energeetikavolinik Kadri Simson, et kriisis toad külmaks ei jää.
"Juhul, kui Euroopa on häireolukorras, siis kodutarbijad on kaitstud ja nende tube köetakse. Seda tehakse ka juhul, kui mõned tööstussektorid peavad tegevuse täiesti lõpetama," rääkis Simson.
"Praegu säästma hakkamine võib meid Euroopas sellest olukorrast läbi aidata nii, et ei ole vaja tööstusi kinni panna. Ei ole inimestel ohtu tööta jääda. Ennetav säästmine, mis on kohe tehtav, kui piiri pidada jahutamise ja talvel kütmisega, annab meile kiire säästu."
40 protsenti talvisest tarbimisest kulub hoonetele, tõi Simson näite. Pikemas plaanis on oluline ka hoonete renoveerimine. Euroopa Komisjon esitab kolmapäeval plaani, kuidas energiat Euroopas veel säästa.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi