Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut suundub teisipäevasele Euroopa Liidu energeetikavaldkonna ministrite kohtumisele sõnumiga, et Euroopa on ühtne ja suudab oma gaasitarbimist 15 protsenti vähendada.

"Eesti seisukoht on, et me toetame sellise eesmärgi seadmist Euroopa Liidu tasandil, aga arusaadavalt on vaja ka erandeid ja ka Eesti on soovinud erandit," ütles Sikkut.

Ministri sõnul on Eesti gaasitarbimine tänavu vähenenud 16 protsenti võrreldes viimase viie aasta keskmisega ja prognoositakse, et kokku võib tarbimine langeda 20 protsenti.

"Samas, kui peaks juhtuma, et Venemaa ühendab meid lahti oma elektrivõrgust, siis selleks, et sagedust siin, Baltikumi piirkonnas hoida, tuleb Eestil, Lätil, Leedul käivitada avariijaamad, mis töötavad gaasil. Ja kahtlemata siis me ei suuda 15 protsenti kohustuslikku vähendamise kriteeriumit täita," rääkis Sikkut.

Ta lisas, et praegu näitavad kõik märgid, et erisust Eestile lubatakse.

Osad riigid ei poolda ühtse mõõdupuuga energiatarbimise kärpimist ja kokkuleppeni jõudmiseks otsib Brüssel teed läbi kompromisside ja erandite.

Energeetikaekspertide sõnul on Euroopa varemgi taolisi kriise kogenud.

"Me oleme sarnases olukorras olnud juba 2006. ja 2009. aastal, kuid siis polnud see nii pingeline. Ja veel ajaloos tagasi minnes oli energiakriis ka 1970. aastatel, kuid siis puudutas see peamiselt naftat," rääkis Stockholmi keskkonnainstituudi ekspert Javad Keypour.

Eelmiste kriiside ajal võeti Euroopas kasutusele erinevaid energiakokkuhoiu meetodeid, nende hulgas autodele kiirteedel kiirusepiirang ja avalikes ruumides temperatuuri ülempiir.

"Ma arvan, et oluline on terviku idee. Nad on kõik terve mõistuse piires, mida võib teha, et vähem energiat tarbida. Seal on sadu ja tuhandeid asju, mida välja mõelda, mis tegelikult meile energiat säästaks. Aga kui energiat on puudu, siis tuleb seda säästa ja tuleb säästa kõikide meetoditega," ütles Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.

"Praegu saame end ettevalmistada nende samade põhimõtete alusel, nii et me peame kiiresti leidma alternatiivseid energiaallikaid ja samuti alternatiivseid gaasiallikaid nagu LNG," ütles Keypour.

Alliksoni sõnul on kõige mõjusam gaasi asendamine muude kütustega, mitte üksikud piirangud.

"Ka Saksamaa ju tegelikult üritab asendada vähemalt elektri tootmiseks gaasi näiteks söejaamadega. Nad on küll rohkem saastavamad, aga paraku sellel hetkel, kui gaasi tõepoolest üldse ei ole, siis võib-olla see on ainuke meetod seda teha," selgitas Allikson.

Solidaarset kärbet ootab Euroopa suurriikidest enim just suures gaasisõltuvuses Saksamaa.