"Põhimõtteliselt peaks olema Saksamaa tarbijatel praegu võimalik loobuda gaasi väljavõtmisest maa-alustest hoidlatest ja hakata neid hoidlaid uuesti täitma ning osaliselt tarbimist katma ka Nord Streami tarnete arvelt," kommenteeris Mäe neljapäeval, pärast kümnepäevast hooldusperioodi taastunud gaasitarneid.

Tema sõnul on gaasivoo taastumise lõplikku tähendust praegu veel raske hinnata, kuna gaas on voolanud ainult esimesed paar tundi ning pole täpselt teada, kui suures mahus seda tuleb. Erinevate hinnangute kohaselt tulen Läänemere-aluse torujuhtme kaudu 30-40 protsenti selle täisvõimsusest.

Aga hommikused numbrid näitavad, et nomineeritud kogused saavad gaasitarbijad kätte, märkis Mäe.

Samuti on veel keeruline öelda, kuidas hakkab Nord Stream 1 töö taastamine mõjutama gaasi hinda Euroopas, kuid ilmselt saab mõju olema väike, rääkis Mäe.

"Gaasi hinda mõjutab tõenäoliselt see 30 protsenti Nord Streamist suhteliselt vähe. Võib-olla hind natuke odavneb, aga kuna nõudlus on suur ja teised tarnekanalid ei suuda kogu nõudlust katta ning lisaks on Prantsusmaal tuumajaamad hoolduses ja elektrit tuleb toota fossiilsetest kütustest, siis seetõttu ilmselt Nord Streami taastamine väga palju maagaasi hinda ei mõjuta. Kui, siis õige vähe," arutles ekspert.

Samas ei saa välistada, et Venemaa võib ikkagi kasutada gaasitarneid Ukrainat toetavate lääneriikide mõjutamiseks, tõdes Mäe.

"Üllatusi võib ikka oodata! (Vene gaasimonopol – toim.) Gazprom on näidanud, et ta on poliitiliselt mõjutatav ja maagaasi tarned on üks osa Venemaa mõjutusvahenditest, kuidas Euroopa riike survestada seoses nende abiga Ukrainale," ütles Mäe. "Tõsi, Venemaa poliitiline retoorika nagu ikka, erineb tegelikkusest. Ja kõik need ähvardused, et gaasi võib-olla enam üldse ei anta, on osutunud ainult surve avaldamiseks," lisas ta.

Gazpromi tulevik on tume

Viitele, et Gazprom teenib ka vähenevalt gaasiekspordilt ikkagi piisavalt palju valuutat, kuna gaasi hind on nii palju tõusnud, tõdes Mäe, et lühiajaliselt see võib nii olla, kuid pikemas vaates hakkavad Venemaa võimalused mõjutada Euroopat energiaga, vähenema.

"Jah, Gazprom oma tulu teenib. Ainult et siin on üks selline väike nüanss, ta teenib ainult sel aastal. See, mis juhtub järgmisel aastal või mis juhtub isegi näiteks sügisel, kui energiakandjate hinnad võivad muutuda, seda nad ette ei tea," rääkis ekspert.

Tema sõnul ei saa olla kindel, et gaasihind tõuseb veelgi või jääb nii kõrgeks nagu praegu.

"See võib nii minna, aga võib ka mitte nii minna. Kui maailm läheb majanduslangusesse, siis tõenäoliselt ka nõudlus energia järgi väheneb. Järelikult energiahinnad langevad. See võib olla regionaalselt erinev, aga paratamatult jõuavad selle mõjud ka Euroopasse," rääkis Mäe.

"Lühiajalises perspektiivis on meil ees üks raske talv, mis tuleb üle elada, aga kõik need korrektuurid, mida teevad tarbijad, mida teeb turg, need tehakse niikuinii. Ja kui Gazprom pole enam turuosaline, siis pole tal ka enam midagi kaasa rääkida," lisas ta.

Venemaa peamine lootus on tema sõnul saabuv talv, kui Euroopa riigid ei suuda tagada oma kodanike piisavat energiaga varustatust ning rahva pahameel võib sundida valitsusi muutma oma riikide poliitikat, eelkõige Vene agressiooni tõrjuva Ukraina toetamisel.

"Nende panus on praegu tehtud sellele, et jõuludeks, kui on väga külm või jaanuaris-veebruaris, kui temperatuurid langevad, siis on häda käes ja siis tehakse järeleandmised," ütles Mäe.