"Eilne ettepanek on meie suur püüe saada lahendus, mis on üles ehitatud solidaarsusele. Eilne ettepanek ütleb seda, et me saame lahti Vene gaasist sellisel viisil, et me seda viimast kolmandikku [Venemaa veel praegu tarnitavast gaasist] ei vajagi," rääkis Simson neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis +".

"Aga see ettepanek kätkeb endas ka seda, et kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki vabatahtlikult vähendavad oma gaasitarbimist 15 protsenti võrreldes selle tarbimisega, mis neil oli möödunud viiel aastal," selgitas ta komisjoni ettepanekut, mille peavad nüüd liikmesriigid heaks kiitma.

"Solidaarsus tähendab ka seda, et need liikmesriigid, kes pole kunagi mitte mingis koguses Vene gaasi ostnud, vähendavad samuti oma tarbimist, sest sellega nad vabastavad vabalt kaubeldava vedelgaasikoguse, mida siis saab kasutada see, kes oli sada protsenti Vene gaasist sõltuv," lisas Simson.

Otsuse heakskiitmist oodatakse 26. juuli energeetikaministrite nõukogul, kus Simsoni sõnul püüab komisjon anda endast kõik, et seletada sellise solidaarsuse vajalikkust.

"Sest ilma solidaarsuseta saab venelane, mida ta tahab - lihtsalt kasutab oma väljapressimisjõudu ja killustab meie ühisturu. Aga see läbirääkimine saab olema keeruline, sest me küsime solidaarsust ka neilt, kes ei ole tegelikult enda majandust disaininud odava Vene gaasi järgi," tõdes ta.

Küsimusele, miks Euroopa Liit ei sea Venemaad lihtsalt fakti ette ning ei määra ise, millist hinda ta Vene gaasi eest maksab, vastas Simson: "See vajab konsensust, mida hetkel liikmesriikide seas ei ole, et keegi ei osta gaasi. See tähendaks gaasi sanktsiooni, mis vajab ühehäälsust."

Rääkides praegusest olukorrast Euroopa gaasiturul, märkis Simson, et kevadel pandi riikidele kohustus oma maa-alused gaasihoidlad kütteperioodi alguseks ehk 1. novembriks vähemalt 80 protsendi ulatuses täita.

"Hetkel on Euroopa-üleselt gaasivarud isegi paremini täidetud kui nad olid aasta tagasi - me läheneme 65 protsendile. Aga on selge see, et kui Venemaa tarned täielikult katkevad, on väga raske jätkata gaasihoidlate täitmist, ilma et me juba suvel vähendaksime oma tarbimist. Muidu võiks juhtuda nii, et juba hakatakse hoidlast võtma lisavajaduse katteks gaasi," rääkis Simson.

Gaasihoidlad tuleb täita, kuna kütteperioodil kasvab Euroopa gaasitarbimine 40 protsenti, sest paljudes riikides on see peamine elamute kütmise allikas ning talvisel kütteperioodil ei suuda LNG-terminalid ja alternatiivsed gaasitorud tuua Euroopasse nii palju gaasi, kui siis tarbitakse.

Simson selgitas, et ehkki Venemaa on samm-sammult oma gaasitarneid Euroopasse vähendanud, on Euroopal õnnestunud kõik Venemaa mahud samaväärselt asendada alternatiividega.

"Me oleme saanud võrreldes möödunud aastaga 21 miljardit kuupmeetrit enam LNG-d oma rahvusvahelistelt partneritelt. USA on olnud kõige suurem toetaja, aga teised ka. Ja lisaks oleme me saanud 14 miljardit kuupmeetrit rohkem torugaasi. Kõik meie teised alternatiivsed partnerid, kes on Euroopaga ühendatud - Norra, Alžeeria, Aserbaidžaan - on märkimisväärselt suurendanud oma võimsusi. See tähendab, et senimaani meil tegelikult mingit tarnehäiret veel pole olnud - kõik, mis Venemaalt kadus, on asendatud alternatiiviga," ütles volinik.

"Aga nulli jõudes ei ole tegelikult meie teistel partneritel neid võimsusi üleöö võimalik tõsta. Nad on teinud juba maksimumi ja see võtab aastaid, et uusi gaasimaardlaid avada. Nii et säästmine või siis tegelikult selles raskes olukorras ka kütusevahetus seal, kus on gaasi asemel võimalik kasutada alternatiivi, on selle talve lahendus ja väga paljud liikmesriigid on seda teinud," lisas Simson.

Simson ütles ka, et Euroopa Komisjoni soovitus kärpida gaasitarbimist 15 protsendi ulatuses ei tähenda Eesti, Läti, Leedu ja ka Soome jaoks midagi, kuna meie oleme selle juba ära teinud.

Kärpimise koha saab iga riik ise otsustada, rõhutas Simson: "See otsus, mida ja millist sektorit täpselt säästmiseks kasutatakse, jääb ikkagi liikmesriigile. Meie ei ütle ette, et siin me palume toatemperatuuri alandada kahekümnele kraadile või seal me palume seisma panna keraamikatööstuse. See on kohapealne otsus."

"Aga üldine sõnum selle solidaarsuse mõttes, ma arvan, on vajalik ja meenutab Euroopa Liidu ülest reageerimist, kui algas Covidi kriis," märkis ta.