"Saatsime täna Ungarile märgukirja, millega käivitasime ametlikult eelarve tingimuslikkuse protseduuri. Me tuvastasime Ungaris asjaolud, mis võivad olla vastuolus õigusriigi tingimustega ning mõjutada Euroopa Liidu eelarvet," teatas Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Vera Jourova kolmapäeval sotsiaalmeedia vahendusel.

Today, we send a notification letter to Hungary formally activating the budget conditionality procedure.

We identified issues that might be breaching #RuleOfLaw in HU and affect the EU budget.

Hungary will have to reply to our concerns and propose remedial measures.

— Věra Jourová (@VeraJourova) April 27, 2022

Ta lisas, et nüüd tuleb Ungaril vastata Komisjoni muredele ning pakkuda välja leevendusmeetmed nendele.

"Euroopa Komisjon leiab, et probleemid õigusriigi põhimõtetega Ungaris mõjutavad ka juba EL-i eelarve kasutamist. Selleks algataski Komisjon täna Ungari suhtes protseduuri, kus Ungari peab nüüd EL-i eelarve kasutamiseks oma süsteemi muutma," kommenteeris Twitteris teemat ka Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.

Komisjoni anonüümne esindaja rääkis väljaandele Politico, et Komisjonile teeb muret, kuidas Ungaris korraldatakse avalikke hankeid ning see, kuidas riik jälgib EL-i raha kasutamist. Ametnik viitas ka vähesele läbipaistvusele Ungari võimude tegevuses, mis takistab võimalike raha väärkasutuste uurimist ja nende menetlemist kohtus.

Sama ametniku sõnul on Ungari neid muresid ignoreerinud juba kümme aastat, tema sõnul rikkumised jätkuvad ilma igasuguse paranemise märgita.

Komisjoni kolmapäevase otsuse puhul on tegemist märgilise muutusega Euroopa Liidus. Ühendus ei ole kunagi varem kasutanud õigust peatada liikmesriigile maksed EL-i eelarvest õigusriigiga seotud probleemide tõttu. Seda võimaldav mehhanism loodi hiljuti, sest seniste meetoditega ei ole Komisjon suutnud mõjutada EL-i reeglitest hälbivaid riike oma käitumist muutma.

Ehkki Euroopa Komisjon, mille on EL-is kohustus jälgida ühiseelarve kasutamise seaduslikkust, sai uued võimalused juba 2021. aastal, ei lasknud Euroopa Kohtus peetud vaidlus Komisjoni mehhanismi  seni kasutada.

Veebruaris otsustas aga kohus, et Brüssel võib EL-i ühisest eelarvest toetuste väljamaksmise siduda õigusriigi reeglite järgimisega liikmesriikides. Kohus leidis, et seda lubava määruse eesmärk on kaitsta EL-i eelarvet kahju eest, mis tuleneb õigusriigi põhimõtete rikkumisest, mitte iseenesest nende rikkumiste eest karistada.

Tingimuslikkuse mehhanism loodi 2020. aastal pärast koroonaviiruse pandeemia haripunktis toimunud tippkohtumist, kus riigid leppisid kokku ühises laenuvõtmises, et luua 800 miljardi euro suurune toetuste ja laenude mehhanism, mis aitaks riikidel pandeemiaga kaasnenud majanduslangusest taastuda. Eelkõige Austria ja Holland nõudsid mehhanismi sisseseadmist, et piirata maksumaksja raha kulutamist.

Euroopa Komisjoni kolmapäevase otsusega käivitus niinimetatud rikkumismenetlus, mis tähendab kuudepikkust protsessi, mis või lõppeda Ungari jaoks märgatava osa EL-i toetusrahadest ilmajäämisega.

Siiski jääb selles viimase sõna õigus liikmesriikidele, mille valitsuste esindajatest koosnev nõukogu peab kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse tegema. See tähendab, et otsuse poolt oleks vähemalt 55 protsenti riikidest, mis esindavad kokku vähemalt 65 protsenti EL-i koguelanikkonnast.

Euroopa Komisjoni kolmapäevane otsus puudutab seni siiski ainult Ungari, mitte aga Poolat, mille suhtes Komisjonil on samuti õigusriigi järgimise suhtes pretensioone olnud.

Komisjon ja Ungari, kus kümme aastat tagasi tuli võimule peaminister Viktor Orban, on juba aastaid vastasseisus olnud. Ungari opositsiooni ja sõltumatu meedia väitel on Orban samm-sammult demokraatlikke institutsioone oma kontrolli alla võtnud, piiranud vaba ajakirjandust ning suunanud maksumaksjate raha oma sõprade ja sugulaste ettevõtetele.

Orbani juhitud erakond võitis hiljuti parlamendivalimised, mille järel Komisjon teatas, et käivitab peagi Ungari suhtes uue mehhanismi. Eelmise aasta lõpus Ungari valitsusele saadetud kirjas, mis on kolmapäevase otsuse aluseks, viitas Komisjon süsteemsetele puudustele korruptsiooni ohjeldamisel Ungaris ning tõi välja 16 erinevat juhtumit, mis nende hinnangul näitavad huvide konflikti EL-i toetuste eraldamisel, vahendas Politico.