"Kui me vaatame neid prognoositud hindu, siis see universaalteenuse fikseeritud hind on ligikaudu võrdne sellega, mis keskmine fikseeritud hind täna juba on. Küsimus on, kas üldse tahadki sealt välja tulla," ütles Järvan.

Järvani sõnul jääb universaalteenuse hind tõenäoliselt 120 euro juurde megavatt-tunni eest.

Koalitsioonileping näeb ette, et kõik, kel juba on fikseeritud leping, saaksid sellest loobuda. Mitmed fikseeritud lepingud seavad aga sellisel puhul ette leppetrahvi. "Leppetrahvi küsimuses on mitu poolt. Oleme ametnikega seda teemat arutanud ja detailid veel selguvad, kuidas seda kõigi poolte jaoks kõige paremini lahendada."

"Meil ei ole eesmärgiks turumajandust lõhkuda. Elektriturureformi eesmärk on ikkagi see, et me näeme, et talv tuleb karm. Me ei taha, et keegi külmas toas peab olema. See saab olema ebamugav kõigi jaoks, aga kedagi maha ei jäeta," sõnas Järvan.

Elektriturureform koosneb kahest komponendist ehk toetusest ja universaalteenusest. "Miks me lähme universaalteenuse rada, on väga lihtne põhjus. Kui eelmisel aastal tehti toetusi, siis tarbijal oli tegelikult ükskõik, mis pakett tal on, sest kui see ületas 12 senti kilovatt-tunnist, siis riik maksis. Meie lahendus on vaba turumajanduse poolsem, kus tarbijat ennast ka huvitab, mis pakett tal on. Võib-olla on see universaalteenus tema jaoks parim lahendus, võib-olla ei ole, aga tal on võimalus seda kasutada ja vältida kriitilisi ootamatuid olukordi," rääkis Järvan.

Järvani sõnul on see riigi jaoks mõistlikum lahendus, kuna tarbija on motiveeritud ökonoomselt tegutsema.

"Börsihind võib mõlemas suunas liikuda, ta võib kasumit rohkem teenida, kasumit vähem teenida. Meil saab konkurentsiameti poolt kinnitatud mõistlik kasumimäär sinna sisse. Kasumimääraga saab edasi-tagasi mängida ja kui sul on efektiivsed tootmisvahendid, saad paremat hinda rohkem kasumit ja see igati motiveerib tootjaid innovatsiooni investeerima," rääkis Järvan.

Järvani sõnul on reformi suuremad riskid need, mis puudutavad selle rakendamise ajaraami. "Me teeme seda väga kitsa ajaraami sees, siin on palju liikuvaid osasid, mis kõik peavad korraga liikuma. Kõige suurem risk on see, et me jääme hiljaks. Ma siiralt loodan, et kui tulevad kõige karmimad ajad, siis oleme töös ja kõik on lihvitud," ütles ta.

Selleks, et 1. oktoobrist rakendada universaalteenuse paketti, peab eelnõu jõudma augusti esimestel nädalatel valitsusse ning riigikokku augusti lõpus. "Septembri keskpaigaks hiljemalt peab olema see vastu võetud," sõnas Järvan.

Majandusminister Riina Sikkut (SDE) ütles, et elektriturureformi meetmed peaks olema ajutised. Järvani sõnul on ajutine suhteline mõiste. "Senikaua kuni turg ei toimi, on neid lahendusi vaja," ütles ta.

Seadusesse ajaraami sisse ei kirjutata. "See on vastavalt poliitilisele otsusele ja tunnetusele, kuidas kodutarbija hakkama saab ja mis lahendused on veel olemas," ütles ta.