Seda sotsiaalelektrit ehk universaalteenusena tulevat elektrit hakkab saama 1. oktoobrist. Sinna on aega, inimesed on juba saanud juulis päris korralikke elektriarveid. Mida inimesed peaks tegema? Kas nad peaks sõlmima fikseeritud elektrilepinguid ja jääma ootama 1. oktoobrit?

Siin sõltub vastus väga tugevalt sellest, mis see lõplik hind ikkagi on. Minu hinnangul see jääb odavamaks kui need fikseeritud hinnaga paketid, mis täna turul on.

Aga 1. oktoobrini lihtsalt on aega.

Kui me vaatame jällegi neid pakkumisi, mis on praegu turul, siis fikseeritud hind ületab ka börsihinda. Ehk see on riskikoht, kui palju börsihind oktoobriga võrreldes tõuseb. Vastavalt sellele on ka mõistlik, kas jääd börsihinnale või võtad juba täna fikseeritud paketi ja universaalteenuse tulles lähed sellele üle.

Mis elektri hind universaalteenusena olema hakkab? Kas te näete umbes sellist hinda nagu 18 senti kilovatt-tund? See on rohkem kui nii mõnigi fikseeritud elektri hind praegu.

Kui sa täna lähed sõlmima fikseeritud lepingut, siis päris kindlasti 180 euroga megavatt-tund seda ei saa.

Aga inimestel on veel vanu lepinguid.

Jah, ja võib-olla mõni leping, mõni väga vana leping ongi parema hinnaga kui universaalteenus. Aga päris kindlasti kõik tarbijad ei ole fikseeritud hinnaga lepingu peal, mis tähendab, et neid ei saa ju üksi jätta sel talvel, kui tulevad kindlasti väga-väga kõrged börsihinnad.

Kas seda universaalteenuse elektrit hakatakse kõigile kodutarbijatele ühtmoodi pakkuma? Ka neile, kes elavad üksi mingis suures kolme basseiniga mõisas?

Seda hakatakse pakkuma kõigile kodutarbijatele, kes soovivad seda kasutada.

Mis saab kõige selle juures Eesti Energia suurest kasumist?

See tõenäoliselt ei kasva enam nii kiires tempos kui seni, kui me vaatame viimast kasumit, mis oli kolm korda suurem eelmisest kasumist. Kahtlemata mõne õnnetus on teise õnn, aga sotsiaalõiguslikult see ei ole aktsepteeritav, et kodutarbijad peaksid olema pimedas, külmas toas talvel ja seda kõike selle nimel, et Eesti Energia kasum oleks maksimaalne.

Kui me nüüd broneerime börsilt põhimõtteliselt sotsiaalenergiat, siis jäävad ju mingis mõttes vaeslapse rolli need, kes peavad börsilt ostma. Neil on seal vähem energiat. Need on tootjad, ettevõtted, ka lätlased ja leedukad. Me ei lähtu enam Euroopa Liidu solidaarsusprintsiibist, ka sellisest börsisüsteemist. Kas see ei ole asi, mis võib mingil hetkel meile bumerangina tagasi tulla?

See tõenäoliselt liiga palju seda kogust, mida eratarbijad on sunnitud tarbima, ikkagi ei muuda. Tõenäoliselt ei panda teist boilerit käima sellepärast, et hind on väga kõrge asemel kõrge. Ma arvan, et see mure on ikkagi võrdlemisi alusetu.

Me toetame kodutarbijaid, aga mitte ettevõtteid. Samas me oleme kõik nendest ettevõtetest väga sõltuvad. Mis prognoosi te siin näete? Kuidas neid ettevõtteid siis aidata?

Kahtlemata me valitsusega arvestame neid muresid ja vaatame, mis on võimalikud sekkumiskohad. Aga elektriturureformi raames me seda teha ei saa, siin on kahtlemata riigiabi küsimused. Ja selleks, et me jõuaksime kodutarbijateni õigeks hetkeks, me ettevõtjaid selle meetme raames ei toeta.

Kui kaua see kõik sedasi kestab?

See sügavam põhjus peitub Vene ründetaktikas läbi energiakriisi tekitamise ja ka liialt vähestes tootmisvõimsustes. Tänane olukord turul kahtlemata soosib väga investeeringuid täiendavatesse tootmisvõimsustesse, aga need ei juhtu üleöö. Nendega paraku läheb aastaid, kuni nad on lõpuks turul. Ja nii kaua, kuni see turutõrge kestab, on riigil vajalik sekkuda turule ja aidata kodutarbijaid.