Kui Eesti Gaas on teatanud, et neil on gaasitarned tagatud ning varustuskindlus on tagatud, siis näiteks Eesti Energial ja Utilitasel pole vajalikus mahus gaasitarneid õnnestunud kindlustada.

Keskkonnaamet küsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kas Eesti Energia jaoks on gaasivarustus äkiliselt katkenud või mitte, mis võimaldaks neil kasutada kütteks saastavamat, kuid märkimisväärselt odavamat põlevkiviõli.

Sikkuti sõnul on see valitsuskabineti arutelu küsimus, kuna seotud osapooli on palju. "Kahtlemata juba praegu me näeme, et kui talve peale vaadata, nii varude soetamise tempo – kui on valmidus osta, siis pole see võimalik. Teine asi, LNG terminali valmimise teema, kas LNG-d on meie turule tulemas või mitte, eks need on asjad, mis määravad."

Samal ajal on aastatagusega võrreldes kahekordistunud lisaks gaasile kaugkütteks kasutatava hakkepuidu hind.

"Ühelt poolt ma arvan, et kui koalitsiooniläbirääkimistel oleks pidanud tegema vaid ühe otsuse, siis see on energiahüvitised sügistalviseks perioodiks. Õnneks see otsus tuli, nii et tegelikult kõigil koalitsioonipartneritel on see arusaam, et elektri, gaasi ja kaugkütte puhul ilmselt me näeme hindu, mille puhul me ei saa eeldada, et inimene ise saab selle riski maandada. Ei ole see sääste ja sissetulekuid arvestades võimalik. Isegi kui sa oled väga vastutustundlik ja pika perioodi peale otsuseid tegev, siis kui 15 aastat tagasi maja küttesüsteemi ehitasid ei olnud võimalik praegust situatsiooni ette näha," rääkis Sikkut.

Sikkuti sõnul tullakse inimestele appi eelmise aastaga võrreldes suuremas mahus. "Kaugkütte puhul tarbitava koguse lage ei ole, sest täpselt nii palju kui toa soojas hoidmiseks on vaja seda kaugkütet kasutada, täpselt nii palju ka hüvitatakse."

LULUCF-i järgi vajalik raiemahtude vähendamine on oodatust väiksem

Koalitsioonileping sätestab, et riigimetsast müüdava puidu puhul eelistatakse kestvuslepingute sõlmimisel puidule Eestis kõrgemat lisandväärtust andvaid tootjaid ja kaugkütte ettevõtteid.

On kriitikuid, kelle sõnul see tõstab märkimisväärselt sisendhindu, teiste hinnangul pole aga sel hinnale suuremat mõju. Sikkuti sõnul sõltub hind nii talvest, kui lihtne on metsa teha, kuidas toimub piiriülene liikumine ja millised on teiste riikide otsused.

LULUCF reeglite põhjal tuleb raiemahtu vähendada, kuid Sikkuti sõnul on see oodatust väiksem. "Aga esialgsed arvutused näitavad, et see vähendamine ka minu jaoks oli üllatavalt väike," sõnas ta.

"Juba 10 protsenti vähem raiumine annab suure sammu saavutamise suunas. Praegu on Eesti valitsuse seisukoht olnud, et jah, sidumise eesmärgiga oleme nõus, aga arusaadavalt on vaja kompensatsioonimeetmeid," ütles ta.

Sikkuti sõnul võiks siiski olla keskkonnahoius ambitsioonikam. "Seda, et Eesti loodusressurssi võiks kasutada väga säästlikult ja mõistlikult, siin ei ole erilisi ei ilmavaatelisi ega muid vastuolusid. Kuna praegune tarbimise-tootmise struktuur ei vasta nendele põhimõtetele, kuidas seda kohandumist teha nii, et keegi ei tunne, et see oleks nende suhtes ebaõiglane või üle jõu käiv."

Kaugküte ja koostootmisjaamad on Sikkuti sõnul väga efektiivne viis puidujäätmete kasutamiseks ja see peaks olema tähtis.

Tõusnud on ka halupuidu hind, kuid seda on väga keeruline tarbijatele hüvitada. "Seda, et automaatne hüvitise skeem sarnaselt elektrile, gaasile ja kaugküttele teha, see ei ole tehniliselt võimalik," ütles Sikkut. Kuidas seda rakendada, oleks võimalik välja mõelda järgmiseks kevadeks.

Elektriturureformi plaan ei ole igavene

Sikkut märkis, et praegu ei saa ennustada, kui suurt osa kodutarbijatest elektriturureform puudutama hakkab ning kas kõik soovivad osta elektrit universaalteenusena.

Sikkuti sõnul pole koalitsioon teinud otsust, et planeeritud elektriturureformiga loodav süsteem jääks nii alatiseks. "Koalitsioonipartnerid ei teinud seda otsust igavesest ajast igavesti. Seda, et ta on praeguse kriisi üleelamiseks üks võimalikke viise, et inimestel oleks elekter enamasti taskukohase hinnaga, seda nähti ajutise lahendusena," ütles ta.

"Küsimus on, kuidas ta 1. oktoobrist tööle hakkab, kui suurt osa see puudutama hakkab. Seda mõju saab tagantjärele hinnata ja selle põhjal otsuseid teha. Hüvitamise puhul me tegime otsuse sügistalviseks perioodiks, elektriturureformi puhul kahtlemata seda otsust tuleb vaadata pikema perioodi jooksul. Milline Eesti elektriturg pikemas plaanis olema saab, seda saab hinnata ka pärast seda, kui elektriturureform on jõustunud," ütles Sikkut.

Elektriturureformi seadusesse konkreetse tähtaja kirjutamist Sikkut realistlikuks ei pea. "Mina iseenesest toetan seda, et peaks pärast reformi mõjusid analüüsima ja vastavalt sellele tegema kohendusi," ütles ta.

Reformi käigus pakutav elektripakett ei pruugi alati ka turuhinnast odavamaks jääda, märkis Sikkut. "Kui me taastuvenergia võimsused välja ehitame, tulevad teised tootjad, teistsugused hinnad. Miks peaks ta olema Eesti Energia praeguste kulude põhjal fikseeritud leping," sõnas ta.