Oluline 21. juulil kell 22.35:

- Türgi teatel allkirjastavad Venemaa ja Ukraina reedel viljaekspordi leppe;

- USA ja Briti luurejuhi hinnangul on sõjas hukkunud umbes 15 000 Vene sõjaväelast;

- Ukraina teatas veel kuue Vene laskemoonalao ründamisest Hersoni oblastis;

- Harkivis sai Vene rünnaku tõttu surma kolm ja haavata 23 inimest;

- Melitopoli linnapea Ivan Fedorovi sõnul on okupeeritud linnas tulekahju;

- Vitali Kim: Vene väed tulistasid rakettidega humanitaarabi hoidlat;

- Venemaal on pankrottide arv pea 40 protsenti tõusnud;

- USA võõrustab Ukraina küberturbe eksperte;

- Ukraina prokuratuur: sõjas on hukkunud 358 last ja haavata saanud 681;

- Briti luure: Venemaa on võtnud Ukrainas eesmärgiks kriitilise taristu hõivamise;

- The Moscow Times: Osad Vene võitlejad saadetakse rindele juba peale 5-päevast väljaõpet;

- Mikk Marran: Ukraina alistab Venemaa;

- Lääneriigid võivad Ukrainale anda hävituslennukeid;

- Kiiev: Venemaa on Ukrainas ära kasutanud 60 protsenti oma täppisrelvadest;

- TASS: kui Ukraina Antonovski silda veel ründab siis see kukub kokku;

- ISW: Ukraina vastupealetungi oht muudab Vene vägede olukorra Hersonis ja Zaporižžjas keeruliseks;

- London: Suurbritannia saadab Ukrainale 1600 tankitõrjerelva;

- Briti luurejuht: Vene armee pealetung lähinädalate jooksul aeglustub veelgi;

- Ukraina lääneriikidest liitlased on palunud Ukraina võlausaldajatel leppida kaks aastat pika maksepuhkusega;

- Erdogan lubas peatset kokkulepet Ukraina viljaekspordi jätkamiseks Musta mere kaudu;

- Euroopa Liit kavandab uusi sanktsioone Venemaa vastu.

Türgi: Venemaa ja Ukraina allkirjastavad reedel viljaekspordi leppe

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani büroo teatel allkirjastavad Ukraina, Venemaa ja Türgi reedel ÜRO vahendatud leppe, mille järgi saab Ukraina Musta mere sadamatest vilja eksportida.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres suundus neljapäeval Istanbuli ning osaleb koos Erdoganiga allkirjastamisel.

Erdogan kohtus sel nädalal Teheranis Venemaa režiimi liidri Vladimir Putiniga. Pärast kohtumist ütles ta, et Ukraina sadamate blokaadi lõpetamiseks on kokkulepe lähedal.

USA ja Briti luurejuhtide sõnul on sõjas hukkunud umbes 15 000 Vene sõdurit

Ukrainas on alates Venemaa täiemahulisest invasioonist hukkunud umbes 15 000 Vene sõjaväelast, ütlesid USA ja Briti luurejuht.

Briti MI6 juhi Richard Moore'i hinnangul on 15 000 samas konservatiivne hinnang.

"See on tõenäoliselt konservatiivne hinnang. See on umbes sama palju kui nad kaotasid 1980. aastatel kümne aasta jooksul Afganistanis," ütles Moore Aspen Security Forumil.

"Ja nad ei ole keskklassi lapsed Peterburist või Moskvast. Nad on vaesed lapsed Venemaa maapiirkondadest. Nad on Siberi sinikraede linnadest. Neid on ebaproportsionaalselt palju rahvusvähemustest. Need on tema (Putini) kahuriliha," lisas Moore.

Kolmapäeval ütles USA luure keskagentuuri direktor Bill Burns samal konverentsil kõneldes, et USA luure hinnangul on sõjas hukkunud umbes 15 000 ja haavata saanud kolm korda rohkem Vene sõjaväelasi.

"Seega üsna märkimisväärne kaotus. Ukrainlased on samuti kaotusi kandnud, tõenäoliselt pisut vähem, kuid siiski märkimisväärseid kaotusi," sõnas Burns.

Ukraina võimude andmed ohvrite kohta on palju suuremad kui USA ja Briti luure omad - Ukraina teatel on sõjas saanud surma üle 36 000 Vene sõjaväelase.

Venemaa ise on oma kaotuste kohta vaid kaks korda ametlikult infot avaldanud. Märtsis teatasid Vene võimud, et hukkunud oli 1351 sõjaväelast, mis asjatundjate hinnangul oli liiga väike arv.

Kiiev: Venemaa on Ukrainas ära kasutanud 60 protsenti oma täppisrelvadest

"Ukraina sõjaväeluure jälgib Venemaa kasutatavate relvade seisukorda ja nende hulka. Mis puudutab ülitäpset relvastust, siis meie hinnangul on nad ära kasutanud 55-60 protsenti oma sõjaeelsetest varudest," ütles Ukraina sõjaväeluure ametnik Vadõm Skibitski. 

Ukraina sõjaväeluure hinnangul raskendavad Moskva-vastased sanktsioonid Venemaal juurde toota uusi relvi. 

"Paljud komponendid toodeti välismaal. Kuid sanktsioonide tõttu kehtestatud piirangud ei võimalda Venemaal neid komponente avalikult hankida. Aga mis puutub vanasse Nõukogude Liidu relvastusse, seal on neil üsna suured varud, nende varude suurust on raske hinnata," ütles Skibitski. 

Ukraina teatas veel kuue Vene laskemoonalao ründamisest Hersoni oblastis

Ukraina sõjaväe lõunaringkonna kõneisik Natalia Humenjuk teatas, et Ukraina on viimastel päevadel rünnanud kuut moonaladu Hersoni oblastis.

Rünnati ka olulist Antonovski silda, mille kaudu saab Hersoni oblastis ületada Dnepri jõge.

Harkivis sai Vene rünnaku tõttu surma kolm ja haavata 23 inimest

Harkivi oblasti juht Oleh Sõnehubov teatas, et Vene vägede rünnakus Harkivi linnale said surma kaks ja haavata 19 inimest. Venelased ründasid linna Uragan mitmikraketiheitjaga.

Briti luurejuht: Vene armee pealetung lähinädalate jooksul aeglustub veelgi

"Ma arvan, et neil hakkab aur otsa saama. Meie hinnang on, et Venemaal on järgmiste nädalate jooksul üha raskem oma sõdureid varustada. Nad peavad tegema mingi pausi ja see annab ukrainlastele võimaluse teha vastulöök," ütles Suurbritannia salajase luureteenistuse MI6 juht Richard Moore. 

Moore'i sõnul on Venemaa võimekus Euroopas luuretegevust korraldada vähenenud poole võrra. 

"Pärast Venemaa tungimist Ukrainasse on Euroopa riigid välja saatnud 400 diplomaatilise katte all tegutsenud Vene luureohvitseri. Me arvame, et see on vähendanud poole võrra nende võimet Euroopas Venemaa kasuks luurata," ütles Moore. 

Moore'i sõnul on viimaste kuude jooksul paljastatud ka mitmeid Vene spioone, kes maskeerusid tavalisteks tsiviilisikuteks, vahendas CNN. 

London: Suurbritannia saadab Ukrainale 1600 tankitõrjerelva

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace teatas neljapäeval, et London saadab Ukrainale suurtükke ja umbes 1600 tankitõrjerelva. Selle eesmärk on tugevdada Ukraina kaitset Venemaa vastu. 

@BWallaceMP annonces new military aid package for
✅ 20 M109 155mm self-propelled guns & 36 L119 105mm artillery guns
✅counter-battery radar systems, over 50,000 rounds of ammo
✅ more than 1,600 more anti-tank weapons
Thank you ! Let's win this war!#StandWithUkraine

— Defence of Ukraine (@DefenceU) July 21, 2022

Suurbritannia peaminister Boris Johnson lubas juba eelmisel kuul, et London saadab Ukrainale 1,2 miljardi dollari ulatuses sõjalist toetust, vahendas Reuters.

Bloomberg: Venemaa plaanib septembriks annekteerida viiendiku Ukrainast

Kreml plaanib korraldada Venemaa poolt okupeeritud aladel "referendumid", et need siis septembriks annekteerida, vahendas Bloomberg. Uudisteagentuur viitas asjaga kursis olevatele allikatele. 

Allikate teatel on Kremli fookuses Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastid, vahendas Bloomberg. 

Ukraina tuumaagentuur: Vene väed toovad Zaporižžja tuumajaama rasketehnikat

Ukraina tuumaagentuur Energoatom teatas neljapäeval, et Vene väed tõid Zaporižžja tuumajaama sõjalist rasketehnikat. "Okupandid rikuvad jätkuvalt kõiki tuuma- ja kiirgusohutust puudutavaid norme ja nõudeid," teatas Energoatom.

Melitopoli linnapea Ivan Fedorovi sõnul on okupeeritud linnas tulekahju

Zaporižžja oblastis asuva okupeeritud Melitopoli linnapea Ivan Fedorov teatas Telegramis, et linna idaosas on suur põleng. Enne tulekahjut oli südaööl teateid tugevatest plahvatustest.

⚡️Mayor reports overnight explosions near Russian-occupied Melitopol.

According to Melitopol Mayor Ivan Fedorov, a large fire broke out on the eastern outskirts of Melitopol, Zaporizhzhia Oblast, following explosions that were heard around midnight.

Ivan Fedorov/Telegram pic.twitter.com/htn3pREzLj

— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) July 21, 2022

Vitali Kim: Vene väed tulistasid rakettidega humanitaarabi hoidlat

Mõkolajivi oblasti juht Vitali Kim teatas, et Vene väed ründasid kahe raketiga ühte Mõkolajivi oblastis asuvat humanitaarabi hoidlat kell kolm öösel.

Kimi sõnul hävis rünnakus tuhandeid tonne humanitaarabi, mis oli mõeldud lastele ja vanuritele.

russian occupants by 2 missiles have attacked one of our humanitarian aid storage at 3am.
Thousands of tons of products, intended for children, elderly people and those who are in need, have been burned#russiaterrorist pic.twitter.com/v6uEXtbXtZ

— Віталій Кім / Vitaliy Kim (@vitalij_kim) July 21, 2022

Venemaal on pankrottide arv pea 40 protsenti tõusnud

Vene kodanike arv, kes on välja kuulutanud pankroti 2022. aasta esimeses pooles tõusis 37.8 protsenti võrrelduna sama perioodiga eelmine aasta, vahendab CNN Vene majandusministeeriumi raportit.

Vahemikus jaanuarist juuni lõpuni esitas pankrotitaotluse Venemaal 121,313 Vene kodanikku ning nende varad võeti võlgade katteks. Kõige enam pankrotte teatati Moskvast, kust tuli 6000 pankrotiavaldust. Vene pealinna ümbritsevast piirkonnast saabus 5600 avaldust.

Samal perioodil esitasid 20,185 Vene kodanikku taotluse oma võlgade ümber struktureerimiseks.

Aastal 2019 oli Venemaal 68,980 üksikisiku pankrotti ja 2021. aastal 192,833 pankrotti.

USA võõrustab Ukraina küberturbe eksperte

Ameerika Ühendriikide föderaalne juurdlusbüroo (FBI) kutsus USA-sse viie Ukraina agentuuri ametnikud visiidile. Ukraina ametnikud kohtuvad FBI küberjulgeoleku ametnikega ning koos arutatakse mitmeid juhumiuuringuid. Osad Ukraina delegatsiooni liikmed külastavad ka USA Riigidepartemangu.

Ukraina juhtiva küberjulgeoleku ametniku Viktor Zhora sõnul tahetakse ameeriklastelt õppida eelkõige koostöö võimalusi erinevate agentuuride vahel. Sõda Venemaaga on küberagressiooniga tegelemise ülitähtsaks ning seetõttu on ukrainlastel soov ameeriklastelt õppida.

Ukraina prokuratuur: Sõjas on hukkunud 358 last ja haavata saanud 681

Ukraina prokuratuuri hinnangul on tegelikult kaotused Ukraina laste seas veelgi suuremad, kuna praegu puuduvad täpsed andmed kaotustest Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitel.

Suurim hulk hukkunud lapsi on Donetski oblastis, kus on kinnitatud 361 lapse surm, teatas Ukraina prokuratuur Telegramis.

Briti luure: Venemaa on võtnud eesmärgiks kriitilise taristu hõivamise

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate järgi on Vene väed jätkanud väikeste üksustega pealetungi Dobnassi rindel. Vene väed on lähenemas Donetski linnast kirdes asuvale Vuhlehirska söel baseeruvale elektrijaamale.

Brittide hinnangul on Venemaa võtnud sihiks Ukraina kriitilise taristu, nagu näiteks elektrijaama, hõivamise.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 21 July 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/NFKXJWZWAx

#StandWithUkraine pic.twitter.com/ZDvUxLsr34

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 21, 2022

The Moscow Times: Osad Vene võitlejad saadetakse rindele juba peale 5-päevast väljaõpet

The Moscow Times teatel on Venemaa saatmas rindele minimaalse väljaõppega sõdureid. Üks venelane, kellega ajaleht suhtles teatas, et sai ainult viis päeva väljaõpet.

Vähene väljaõpe vähendab sõdurite tõenäosust lahinguväljal ellu jääda nii inimõiguslaste ja sõjaanalüütikute hinnangul. Sõjaanalüütiku Pavel Luzini sõnul on nii lühike väljaõppetsükkel "otsetee haiglasse või laibakotti."

Venemaa kaitseministeeriumi veebilehel oleva info järgi peab igaüks, kes Vene relvajõududega liituma läbima vähemalt neljanädalase ellujäämiskursuse. Kursuse käigus õpitakse relvast tulistama, granaatide viskamist ja õpitakse sõjalisi taktikaid.

Mikk Marran on optimistlik, et Ukraina alistab Venemaa

Eesti Välisluureameti peadirektor Mikk Marran sõnas Aspeni julgeolekukonverentsil, et ta on Ukraina edulootuste osas ettevaatlikult optimistlik. Marrani hinnangul ei pruugi Ukraina samas olla võimeline vabastama kõiki okupeeritud territooriume.

Marrani hinnangul olevat Venemaal kümneid Vene ametnikke ja oligarhe, kes ei toeta Putini sõda Ukrainas, kuid ei julge avalikult oma seisukohta välja öelda.

Peadirektori sõnul oleks kõige halvem sundida Ukrainat praegu läbirääkimiste laua taha. Marrani sõnul peaks läbirääkimiste alustamise aja otsustama Ukraina ise.

Lääneriigid võivad Ukrainale anda hävituslennukeid

USA lennuväe staabiülem Charles Q. Brown, Jr. vihjas, et USA või mõni teine lääneriik võib anda Ukrainale lääne päritolu hävituslennukeid.

"On USA [hävituslennukid], Rootsi Gripen või Rafale poolt toodetud Eurofighter. Seega on erinevaid relvaplatvorme, mis võivad Ukrainasse minna," vastas lennuväe ülem NBC Newsile antud intervjuus. Kindral lisas, et tõenäoliselt ei anta Ukrainlastele MiG hävitajaid, kuna neile on Venemaalt raske varuosi saada, vahendab Politico.

USA võib Ukrainale anda A-10 ründereaktiivlennukid pakkus hiljem välja USA õhuväe minister Frank Kendall. Kuna lennukid võeti kasutusele 1970ndatel, siis kavatseb USA lennuvägi need maha kanda ning asendada moodsamate lennukitega. Lennukite tarne sõltub aga Kiievi vajadustest, lisas Kendall.

The US would be open to discuss giving its A-10 "Warthog" ground attack aircraft to Ukraine, the US Secretary of the @usairforce has indicated. Frank Kendall listed the ageing warplanes as among those the Air Force will be ditching to focus more $$ on modern programmes. 1/

— Deborah Haynes (@haynesdeborah) July 20, 2022

Nii kindral Brown kui ka Kendall mainisid hävituslennukite Ukrainale andmise ideed Aspeni julgeolekufoorumil.

TASS: Kui Ukraina Antonovski silda veel ründab siis see kukub kokku

Vene uudisteagentuuri TASS teatel on okupatsioonivõimude poolt ametisse pandud Kirill Stremousovi hinnangul tõenäoline, et kui Ukraina Antonovksi uuesti ründab, siis sild muutub kasutuskõlbmatuks.

Antonovski sild on oluline Dnepri jõe ületuskoht Hersoni oblastis.

ISW: Ukraina vastupealetungi oht muudab Vene vägede olukorra Hersonis ja Zaporižžjas keeruliseks

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas kolmapäeval intervjuus RT peatoimetajale, et Venemaa sõjalised eesmärgid ei pruugi piirduda Donbassi piirkonnaga. Lavrovi sõnul on Venemaa eesmärkide seas ka nüüd Hersoni ja Zaporižžja oblastid ning veel nimetamata territooriumid.

Lavrov hoiatas, et Venemaa suurendab oma eesmärke kui lääneriigid ei lõpeta Ukrainale pikamaa relvade andmist.

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi ISW hinnangul on Lavrovi kommentaarid reaalsusest irdunud arvestades kui raskelt ja aeglaselt on Vene väed Donbassis edenenud.

Ukraina vastupealetungi oht muudab keerulisemaks Vene vägede katsed konsolideerida Hersoni ka Zaporižžja oblasti okupatsioonirežiimi.

New: The current #Russian offensive may secure limited additional territorial gains in Donbas northeast of the E40 highway but will likely culminate before seizing major populated areas such as #Slovyansk or #Bakhmut.

Read the latest w/@criticalthreats: https://t.co/WTRKEheYvq pic.twitter.com/55uycj4z4V

— ISW (@TheStudyofWar) July 20, 2022

ISW hinnangul võivad Vene väed edeneda, kuid ei suuda Slovjanskit ega Bahmuti linna vallutada. Mõttekoja hinnangul annab Ukraina vägede käes olev territoorium eelise kaitsjatele, kuna tegemist on tihedama hoonestusega aladega, kus Ukraina on saanud pikalt kaitseliine rajada.

Ukraina lääneriikidest liitlased on palunud Ukraina võlausaldajatel leppida kaks aastat pika maksepuhkusega

Ukraina valitsus teatas kolmapäeval, et palub rahvusvahelistel võlausaldajatel anda Ukrainale kaheaastane maksepuhkus, et riik saaks keskenduda Venemaa vastu võitlemisele.

Prantsusmaa rahandusministeerium teatas, et võlausaldajad peaks Ukraina riiki ja rahvast toetama ning tegemist oleks arvestatava toetusega. G7 riigid, kuhu kuuluvad peale Prantsusmaa Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid on teatanud valmidusest peatada Kiievi võla teenindamine alates augustist kuni 2023. aasta lõpuni.

Erdogan lubas peatset kokkulepet Ukraina viljaekspordi jätkamiseks Musta mere kaudu

Türgi president Tayyip Erdogan kohtus Iraani pealinnas Teheranis Vene presidendi Vladimir Putiniga. Peale kohtumist ütles Erdogan, et ollakse lähemal kokkuleppele Venemaa ja Ukraina vahel Ukraina sadamate blokaadi lõpetamiseks Mustal merel.

Kohtumine Erdoganiga oli esimene Putini kohtumine NATO liitlasriigi riigipeaga alates Vene invasiooni alguses veebruaris.

Euroopa Liit kavandab uusi sanktsioone Venemaa vastu

Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kolmapäeval kokku uutes sanktsioonides Venemaa vastu Ukrainale kallaletungi tõttu. Kavatsetakse keelustada vene kulla import ning külmutada Sberbanki varad.

Sanktsioonid peaks jõustuma neljapäevast. Tegemist on seitsmenda sanktsioonide paketiga alates Venemaa invasiooni algusest veebruaris.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on uued sanktsioonid ebapiisavad.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 38850 (võrdlus eelmise päevaga + 100);

- tankid 1704 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 3912 (+7);

- lennukid 221 (+0);

- kopterid 188 (+0);

- suurtükisüsteemid 859 (+3);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 251 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 113 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 710 (+7);

- tiibraketid 167 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2781 (+6);

- laevad / paadid 15 (+0);

- eritehnika 72 (+2).

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Slovjanski suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.