Raik: Narva ei hakka punatanki teisaldama
Narva linnapea Katri Raik kinnitas intervjuus ERR-ile, et linnavõimud ei hakka nõukogude vägedele pühendatud tank-monumenti linnast teisaldama. Raik andis mõista, et enamik narvakaid oleks selle vastu ning ta viitas ka peaminister Kaja Kallasele, kes on hoiatanud ühiskonna lõhestamise eest.
"Linnavõimul ja ka linnavolikogul ei ole plaanis tanki teisaldamisega tegeleda. Meil ei ole plaanis ka nii, nagu Eesti Päevalehe (EPL) juhtkiri täna soovitab, tanki roosaks värvida, ega tanki viia Narva linnusesse," ütles Raik vastuseks EPL-i juhtkirjas avaldatud üleskutsele. Raik märkis, et kuna Narva linnus on muuseum keskaegsest linnusest, siis 20. sajandi võitlusi meenutav tank sinna ei sobi.
"Tank ei ole Eesti suurim probleem, tank ei ole Narva suurim probleem. Toasoe, elektri hind, töökohad, eestikeelne haridus [on probleemid,]" rääkis Raik Vikerraadio saates Uudis+.
Kommenteerides Narvas korraldatud allkirjade kogumist, milles nõutakse linnaelanike seas rahvahääletuse korraldamist tanki saatuse üle, rääkis Raik, et linnavõimud kindlasti arutavad seda, kuid tema hinnangul poleks mõtet küsitlust korraldada, sest selle tulemus oleks ette teada.
"Mina isiklikult küsitlust mõistlikuks ei pea. Minu jaoks on see küsimus peaaegu selline, et küsida, kas täna on ilus ilm. Narvas on ilus ilm ja see on ju näha. Me ju teame, mida kohalikud inimesed tanki osas ütlevad," tõdes linnapea.
Raik selgitas, et tema arusaamist mööda on tank Narva venekeelse elanikkonna jaoks osa nende identiteedist: "Osa sellest veel alles jäänud uhkusest, et ma olen siin venelane, ma esindan neid, kes Eesti fašistidest vabastasid, kes Narva üles ehitasid. Nii et ta on väike identiteedi ja uhkuse märk."
Tema kinnitusel armastavad narvakad Eestit olenemata sellest, et nad tanki juurde lilli viivad ja selle allesjätmist pooldavad.
"Mina mõistan tänaseid narvalasi, kes on suuresti sellisel teelahkmel, et mis nüüd siis elust edasi saab ja kes nad on. Inimesed ise rõhutavad väga, et nad armastavad Eestit ja mina usun Narva inimesi, mina näen Narva inimesi ka 24. veebruaril. Nägin 23. juunil maakaitsepäeval, süütasime oma linna jaanitule võidutulest, selle süütasid noorkotkad väga pidulikult. Nii et Narva inimesed armastavad tegelikult Eestit. Ma tahaksin seda väga ka praegu rõhutada kõigile raadiokuulajatele. Narva on Eesti linn, Narva kuulub Eestisse, sellega lõppevad enamus minu aruteludest Narva inimestega ka tanki üle," rääkis ta.
Raik ütles ka, et lisaks tankimonumendile on linnas veel paarkümmend punamonumenti, millest mõned teda märksa rohkem häirivad.
"Ma ütlen ausalt, et minu silma riivavad hoopis rohkem tahvlid Peetri platsil, kus on nende väeosade nimed, kes on Narva järgi nime saanud. /---/ Või siis obelisk, mis on linnuse pargis. Nii et me ei räägi Narvas ainult tankist, vaid 20 erinevast mälestusmärgist või mälestustahvlist, mis on nõukogude vägedele püstitatud," rääkis linnapea.
Raik tõdes ka, et teisipäeval, 26. juulil, kui möödub 78 aastat Narva hõivamisest Punaarmee poolt, toovad ilmselt narvakad punamonumentidele lilli.
"Täna asetatakse lilli nende tuntumate mälestusmärkide juurde. Inimesi ei ole seal ilmselt üle paarikümne, kuni viiskümmend. Seda üritust ei korralda linnavalitsus ja ei linnapea ega ükski linnavõimu esindaja nendel üritustel ei osale. Aga me elame vabal maal ja kui inimesed on otsustanud lilli asetada, siis minu meelest ei ole kohane seda tegevust keelata, kui nad teevad seda rahumeelselt ja kui nad teevad seda eesmärgiga mälestada oma esivanemaid," rääkis ta.
"[Aga] Ma saan kõigist inimestest aru, kellele minu sõnad praegu ei meeldi," lisas Raik.
Põhjendades oma soovimatust tanki monumendi teisaldamisega tegelda, viitas Raik teisipäeval Õhtulehes ilmunud intervjuule peaminister Kaja Kallasega, kus valitsusjuht rääkis sellest, kuidas Venemaa soovib oma imperialistlike unistuste teoks tegemiseks teiste riikide ühiskondi lõhestada.
"Kui te vaatate Venemaa käitumist Gruusias või Ukrainas, siis sissetungimise ettekääne on tihti see, et seal on pinged ja ebastabiilsus ning siis minnakse päästma nii-öelda kohalikku vene kogukonda," rääkis Kallas. " Kui me oleme lõhestunud ja üksteise kõride kallal, oleme me nõrgemad, minemaks vastu vaenlasele," lisas Kallas pisut hiljem.
"Ja just selle lõhenemise vastu püüangi mina oma igapäevases töös Narva linnajuhina astuda – et seda lõhenemist ei oleks, et me püsiksime rohkem koos. Niimoodi me rääkisime enne 9. maid, et ei ole kohane aeg suurele peole ja suutsime 9. mai Narvas väga rahulikult üle elada. Meie linnast on läbi läinud 22 000 Ukraina põgenikku, keegi pole ööbinud pargipingil. Nii et mina näen oma rolli vahendajana rahu hoidjana siin Eesti piiril ja seda ma kuidagi ei saa öelda, et see poleks piisavalt eestimeelne," rõhutas Narva linnapea.
Raik ütles ka, et ootab riigilt, erinevatelt ministeeriumitelt ja jõuametkondadelt selget sõnumit, kuidas punamonumentidega edasi kavatsetakse toimida.
Toimetaja: Mait Ots