Politoloog Peeter Taim ütles "Aktuaalsele kaamerale", et riigikogu valimiste eel püüavad poliitikud Narva tankimonumendi eemaldamise teemat kasutada valimiskampaania osana.

Taim võrdles praegust olukorda ajaga, kui poliitikud vaidlesid pronkssõduri eemaldamise üle. Pronkssõdur viidi Tõnismäelt kaitseväe kalmistule 2007. aastal veidi aega pärast valimisi, mille võitis Reformierakond.

"Reformierakond ja selle liider Andrus Ansip ehitas oma valimiskampaania üles sellele, et ta lubas Eesti rahvale ära koristada pronkssõduri. Ja loomulikult, kui tema oli pronkssõduri likvideerimise reklaamija ja lubas seda rahvale, siis vastasjõud, kes lootsid teenida venekeelsete hääli, olid selle vastu. Aga fakt on see, et see vaene tank on võetud praegu poliitilise võitluse objektiks," kommenteeris Taim.

Kunstiteadlane Aleksandra Murre tõdes, et monumendisõda on poliitikutel valimiste eel lihtne pidada, sest sellega kaasnevad emotsioonid. Murre ütles, et uisapäisa ja kampaania korras kõiki punamonumente maha võtma hakata ei tohiks ning vaja oleks põhjalikumat arutelu.

"Keskmes ei ole monumendid, vaid probleemi keskmes on inimesed. Ja praegune kiire ja forsseeritud protsess ei tõota head just ühiskonna seisukohast," rääkis Murre.

Ajaloolane David Vseviov ütles, et Narva tanki eemaldamist ei hakatud arutama seetõttu, et lähenevad valimised, vaid et 24. veebruaril tungis Venemaa kallale Ukrainale ning tanki kui sümboli tähendus muutus.

"Me näeme sama riigi ja sama riigi järglase tanke avamas tuld rahulike elanike pihta – näitena siis –, me ei saa riigina, olles valinud oma positsiooni selles sõjas, suhtuda sellesse sümbolisse rahulikult," rääkis Vseviov.

"Loodame inimeste mõistmisele, aga ega antud situatsioonis ei ole mingit muud varianti, kui see tank maha võtta," lisas ta.