"Retoorika on see, mis mind kui kodanikku teeb väga valvsaks ja muret tekitab. Sest kõikide kunsti- ja kultuurimälestistega tegeles muidu ju muinsuskaitseamet ja selle juures on ka komisjon, kuhu ka minul on au kuuluda. See komisjon on kõrvale jäänud või kõrvale tõstetud ja moodustatakse salajane komisjon, kes inimeste peade kohal otsustab, samas kui eesmärk on ühiskonda siduda. Ühiskonda siduda salajaste kokkulepetega, paktidega ei saa kuidagi," rääkis Murre "Ringvaates".

Murre hinnangul ei saa kõiki monumente lugeda punamonumentideks. Ta tõi välja, et võimu põlistavad ja ülistavad monumendid on Eestis enamuses juba maha võetud. "Need monumendid, mis on avaliku elu osad, sümbolid kehtivast korrast, iga riigikorra muutmisel võetakse maha, asendatakse. Teine asi on ajaloolisi sündmusi jäädvustavad või mälestavad monumendid. Ajalugu me kehtetuks ei muuda," selgitas ta.

"Ajalooliselt jällegi, kui mõtleme sellele, mida Nõukogude okupatsioon tegi, siis esimese asjana võeti ette komisjon, mis otsis üles kõik vabadussõja monumendid, kõik hävitati, teisaldati. Praegune retoorika mulle midagi meenutab ja sellised võrdlused ei tekita meeldivaid emotsioone. Ehk minu enda arvamus on, et küpse ja demokraatliku, vaba riigi käitumisviis oleks see, et me arutame neid küsimusi," rääkis Murre.

Murre hinnangul võiks näiteks teisaldada Narvas nõukogude vägedele pühendatud tank-monumendi.

"See ei ole kunstipärane mälestusmärk, see on tõesti sümbol. Kindlasti on öösel vaikselt teisaldamine absoluutselt välistatud, sest ühiskonda lõhestada me ei taha. Avalikust ruumist võõra võimu okupatsiooni meenutava sümboolika eemaldamine on vajalik, et ta ei teeks oma propagandatööd edasi," rääkis ta, öeldes, et kohalikud elanikud peaksid olema teisaldamise protsessi kaasatud.

Narvas võiks tema hinnangul teisaldada ka lossipargis asuva obeliski. "Sellised masstoodanguna valminud obeliskid olid kõikjal üle Nõukogude Liidu. Sellised monumendid on eksitavad, nad pandi üles käsu korras, nad ei tähista ei hauda, ei matmispaika ja ei oma ka kunstilist väärtust," selgitas ta.

Tartus Raadi monumenti Murre arvates teisaldama ei peaks, aga seda võiks muuta.

"Sellele monumendile on loodud ülene tähendus, et mälestada kõiki sel perioodil langenud Tartu inimesi. Küll aga võime rääkida, kuidas seda ümber muuta. Praegu monumendiga koos tehtud kirju võib ümber kujundada," ütles Murre.