Euroopa Komisjoni gaasikärpe ettepanek näeb ka ette võimaluse gaasitarnete vähenedes eriolukorra kehtestamiseks, mille puhul muutuks esialgu vabatahtlik kärbe liikmesriikidele kohustuslikuks.

Kärpe eesmärk on säästa energiat saabuvaks talveks, et vähendada sõltuvust Venemaa gaasitarnetest, teatas eesistujariik Tšehhi.

Kokkuleppe järgi vähendavad liikmesriigid oma gaasitarbimist viimase viie aasta keskmisega võrreldes 15 protsenti tänavu 1. augustist kuni 2023. aasta 31. märtsini. Kärpe meetmed jäävad liikmesriikide endi otsustada.

Euroopa Komisjon näeb kärpe kohustuslikus osas ette ka erandeid. Näiteks saavad erandi riigid, mis pole ühendatud teiste liikmesriikide gaasivõrkudega, kuna nende gaasitarbimise vähendamisel ei ole positiivset mõju teiste liikmesriikide gaasivarudele. Samuti saavad vajadusel erandi riigid, mis pole sünkroniseeritud ülejäänud Euroopa elektrisüsteemiga, kuna see võiks tähendada katkestusi elektrivõrgus.

Euroopa Liidu nõukogu eesistuja Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Jozef Sikela sõnul ei olnud läbirääkimised lihtsad, kuid kõik liikmesriigid mõistavad selle vajalikkust.

"Täna saadame tugeva signaali, mitte vaid Vladimir Putinile, kes taas ebaõnnestus Euroopa Liidu lahutamises, kuid kõige tähtsamalt oma kodanikele. Tänane otsus kindlustab, et me ei pea talvel seisma silmitsi traagiliste tagajärgedega, sealhulgas gaasipuuduse ja hüppeliste hinnatõusudega," sõnas Sikela.

"Gaasi säästmine järgnevatel kuudel kindlustab, et meil on piisavalt gaasi. Me ei luba Venemaal ähvardada oma julgeolekut sihilikult gaasitarnete katkestamisega ja maagaasi kasutamisega poliitilise relvana. Me nägime selle viimast näidet alles eile," ütles ta.

Kui Komisjon teeb kindlaks, et on risk gaasitarnete puudujäägiks, võib Komisjon teha Ülemkogule ettepaneku üle liidu hädaolukorra kuulutamiseks, mille puhul saab liikmesriikidel olema kohustus gaasitarbimist langetada. Otsuse võib langetada ka siis, kui vähemalt viis liikmesriiki kuulutavad välja eriolukorra.

Liikmesriikidel on ka paindlikkus selle osas, milliseid meetmeid nad gaasi kokkuhoiuks rakendavad. "Meil oli täna sihiks leida tasakaalustatud ja tugev kompromiss," ütles Sikela.

Erisus on ka Balti riikidele, mille elektrisüsteem on sünkroniseeritud Venemaaga. "Kui Venemaa otsustab nad lahti ühendada, peaks neil olema võimalik kasutada kõiki võimalusi, et hoida oma elektrivõrku töös. Teiseks on erisus ka saartele, mis pole otseselt ühendatud Euroopa Liidu gaasivõrguga, Iirimaa, Malta ja Küpros," sõnas Sikela.

Samuti on erisus ette nähtud elutähtsatele tööstusettevõtetele, mis kasutavad gaasi. "Me kindlustame, et Euroopa Liit ei kahjustaks oma majandust," ütles Sikela.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simsoni sõnul oli arutelulaua taga konsensus, et liikmesriigid peavad valmistuma kõige hullemaks ning kõik peavad panustama, andes nii turule, kui kodanikele selge signaali.

"Venemaa käitumisel on selge muster: luua ebakindlust, tõsta hindu ja õõnestada Euroopa Liidu ühtsust. See muster tõenäoliselt ei muutu. Me teame, et gaasitarned võivad igal hetkel peatuda," ütles Simson.

"Kõige olulisem tulemus on see, et meil on kava, kuidas koordineeritult käituda, kui olukord läheb hullemaks. Gaasitarbimise vähendamine annab meile võimaluse vältida kiirustatud või ühepoolsete otsuste langetamist siis, kui on liiga hilja," rääkis Simson.

Simsoni sõnul saab kohe gaasi säästes olema mõju riikide SKP-le olema märkimisväärselt väiksem, kui selleks ollakse enne valmis.

"Isegi kui kõiki erisusi kasutatakse täies määras, näitavad meie kalkulatsioonid, et saavutaksime piisava nõudluse vähenemise, mis aitaks meid turvaliselt läbi tavapärase talve. Me teame, et riigid nagu Iirimaa, Malta ja Balti riigid on tugevalt rõhutanud oma eesmärki nõudlust gaasile vähendada," ütles Simson.