Kristiine-Liivalaia trammiliini peatuste analüüs näitab väga kõrget peatuste teeninduspotentsiaali, tegemist on ühe tihedama asustuse, töökohtade ja funktsionaalsusega alaga Tallinnas, märgitakse uuringu tööversioonis.

Uuringu üks autoritest Veiko Veerpalu ütles ERR-ile, et kuigi uuring pole veel lõplik ning see peaks pärast kooskõlastusringi lõpliku templi saama augusti teises pooles või septembris, on Liivalaia liin tõepoolest kõige suurema potentsiaaliga.

"Samas ka kõige kallim ja keerulisem. Seal on väga tihedalt inimesi, kes tahaksid ühistransport kasutada ja peatusest tuleks väga palju rahvast peale, aga seal on ka muid probleeme," lausus ta.

Probleemiks võib lisaks kõrgele hinnale osutuda mitte niivõrd uue trammiliini rajamine, vaid inimeste harjumuste muutmine, märkis Veerpalu, sest koos trammitee rajamisega ehitatakse ümber kogu Liivalaia tänav ning autodele jääb senisest ruumi palju vähemaks. Samas on linnal plaanis Liivalaia tänav ümber ehitada nagunii, kas koos või ilma uue trammiteeta.

"Keeruline on rahval harjuda, et hakata ühistranspordiga sõitma ja autoliiklus peaks muudele teedele minema ja see võib mõnedele inimestele tunduda alguses harjumatu ja häiriv, aga pikas perspektiivis kindlasti parem. Lääne- ja Kesk-Euroopas on palju näiteid, kus linnades on tehtud tänavaid, kus varem oli neli kuni kuus autorada, ümber inimliiklusele. Ühistransport laseb kordades rohkem inimesi läbi kui autotransport ja võtab vähem ruumi. Seega oleks mõistlik asendada kesklinnas autorada ühistranspordirajaga ja suunata autod mujale," rääkis Veerpalu.

Liivalaia tänaval paikneksid trammiteed tänava keskel ning on kogu ulatuses ühistranspordirajad, mida kasutaksid ka bussid.

Veerpalu sõnul oleks Liivalaia liin hea ka selles mõttes, et tegu oleks seni ainsa trammiliiniga, mis läheks mööda Viru väljakust.

Kristiine, täpsemalt Tehnika tänava-Liivalaia tramm jõuaks Kristiine ristmikult Liivalaia tänava ja Tartu maantee ristmikule kaheksa minutiga ning perspektiivis jätkaks sealt teekonda mööda olemasolevat trammiteed Narva maanteeni, kust suunduks Kadriorgu ning edasi mööda uut trammiteed, mille mõttekust samuti analüüsiti, pidi Lasnamäele, täpsemalt plaanitud Tallinna haiglani. Seis on aga selline, et vahepeal kindlana tundunud haigla rajamine on sattunud nüüd küsimärgi alla ja koos sellega ka sinna kavandatud trammiliin, märkis Veerpalu. 

Liivalaia liini peatused on ette nähtud Endla ja Suur-Ameerika ristmikule, Pärnu maantee ristmiku lähedusse, Liivalaia ja Veerenni ristmikule, Hospidali ja Kentmanni Liivalaiaga ristumiskohta, Olümpia hotelli ette, vahetult enne Tartu maantee ristmikku ning Pronksi tänavale. Kuigi Tallinna nägemuses pööraks trammitee Liivalaia ja Tartu maantee ristis olemasolevale trammiteele, soovitavad uuringu tegijad rajada uue trammitee piki Pronksi tänavat, sest see suurendaks liini teeninduskiirust.

Ülejäänud kolm liini, mida analüüsiti lisaks Liivalaia ja Tallinna haigla liinile, olid Tondi-Järve, Kalaranna ja Pelguranna liin. Järve liini nõrkuseks on kindlasti juba eksisteeriv rööbastransport ehk rong, mis sõidab Tondi ja Järve vahel. Veerpalu sõnul on sellel liinil mõtet vaid siis, kui liikluskorraldust uudetakse ning inimesed hakkaksid autosid Järve keskuse juurde jätma ning kasutama kesklinna poole sõitmiseks ühistransporti.

"Siis annaks see rohkem efekti. Kui inimeste mahtu juurde ei tule, siis ei ole sellest liinist väga suurt tolku," ütles Veerpalu.

Ka Kalaranna ja Pelguranna liin jäävad Liivalaiale võimalike sõitjate arvu poolest alla, näitas uuring.

Linn teeb otsuse sügisel

Tallinn tellis viie trammiliini teostatavusuuringu, sest järgmisel aastal on linnal võimalik taotleda raha Euroopa Liidu struktuurfondidest ning kasutada seda uute trammiliinide rajamiseks, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

"Linnavalitsus loodetavasti selle aasta sügisel langetab otsuse, mis on need liinid, mida hakatakse eelisjärjekorras rajama. Me teame, et struktuurfondide rahast piisab, et rajada vähemalt üks viiest liinist, võib-olla tinglikult öeldes poolteist, mis tähendab, et pool raha peame ise juurde panema. Laias laastus otsustame sügisel, kuhu suuname Euroopa Liidu raha, millisesse ühte või kahte liini," lausus Svet.

Sveti sõnul tellis linn uuringu, et aru saada, millised valikud tuleb linnaruumis teha, kui otsustatakse ühe või teise liini kasuks.

"Eesmärk on teha selgeks, kuidas trammiliinid reaalselt linnaruumis saaksid paigalduda viiel trajektooril, mida peetakse potentsiaalselt tasuvaks. Arhitektid ja eksperdid vaatasid, kus võiksid olla rööpad, alajaamad, kuidas asetseksid peatused ja ülejäänud linnaliiklus konkreetsel tänaval. Millist hinda tuleb maksa, mida tuleb ohverdada. Piltlikult, kui peaksime otsustama rajada trammi Järveni, siis nüüd meil on arusaam, kui palju ruumi peaksime autodelt ära võtma," rääkis Svet.

Sveti sõnul on eesmärgiks koos trammiliini rajamisega korrastada kogu tänavaruum ning esimene proovikivi saab olema Vanasadama trammiliin. "Seal, kus võimalik, lisada haljastust, laiendada kõnniteid, teha mugavamad ümberistumised, luua uued rattateed, kui selleks on ruumi," ütles abilinnapea.

Svet märkis, et see osa uuringust, mis tehti Liivalaia tänava osas, ei näidanud linnavalitsusele vaid trammitee võimalikkust, vaid ka seda, kuidas luua korralikud rattateed, kuidas liiklust rahustada ja luua haljastust juurde.

Abilinnapea sõnul tähendab trammitee rajamise kallidus, et seda on mõistlik rajada vaid sinna, kus seda suure tõenäosusega hakkab kasutama piisavalt suur arv inimesi.

Järgmisest aastast, kui euroraha saab taotlema hakata, on selle kasutamiseks ette nähtud seitse aastat. Sveti sõnul ei tähenda see, et nüüd ühe või kahe liini kasuks otsustama peab, et rohkem trammiliine Tallinna ei planeerita.

"Pikemas perspektiivis on need viis trammiliini. Peale seda, kui langetame selle akuutse otsuse, peaksime vaatama, milline stsenaarium sobib kõige paremini arengukava Tallinn 2035 täitmiseks," lausus ta.