Sõja 162. päev: Venemaa tulistas öösel Harkivit õhutõrjerakettidega
Vene relvajõud tulistasid ööl vastu neljapäeva Ukraina idaosas asuvat Harkivi linna õhutõrjekompleksist S-300, raketid saadeti välja Venemaa Belgorodi oblastist. Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas tagasi Saksamaa kunagise kantsleri Gerhard Schröderi väited justkui sooviks Venemaa alustada rahuläbirääkimisi, öeldes, et rahust huvitatud riik ei koondaks vägesid uueks rünnakuks.
Oluline 4. augustil kell 22.25:
- Makedoonia meedia väitel annetas riik Ukrainale neli hävitajat;
- Kanada ühineb Ühendkuningriigiga Ukraina sõdurite väljaõpetamises;
- Ukraina presidendi nõunik: Amnesty International aitab kaasa Vene propaganda levikule;
- Vene rünnakus bussipeatusele Toretskis hukkus kaheksa ja sai neli inimest haavata;
- Lääne allikad: Vene vägedest on kuni 20 000 surma saanud ja 55 000 haavata;
- Ukrainas on 6,6 miljonit sisepõgenikku;
- Zaporižžjas on üleujutuste tõttu lõksus ligikaudu 6000 Ukraina tsiviilisikut;
- NATO juht: NATO liikmesriigid peavad vajadusel Ukrainat pikalt toetama;
- Saksa allikad: Euroopa Liit plaanib septembriks Ukrainale 8 miljardi euro suurust abipaketti;
- Zelenski lükkas tagasi Schröderi väited Venemaa soovist pidada rahukõnelusi;
- Ukraina suurendas viljatoodangu prognoosi;
- Briti luure hinnangul on Vene väed lisanud Antonivka sillale radarieksitajad;
Türgi teatel peaks reedel lahkuma Ukraina sadamatest kolm viljalaeva
Türgi kaitseministri Hulusi Akari sõnul lahkub reedel plaanide järgi Ukraina sadamatest kolm vilja eksportivat laeva. Akari ei täpsustanud, millistest sadamatest laevad väljuvad.
Esimene laev väljus Odessa sadamast esmaspäeval, viies Liibanoni üle 25 000 tonni maisi.
Akari lisas, et Ukrainasse peaks suunduma tühi kaubalaev pärast seda, kui see on Istanbulis üle kontrollitud. Ta ei täpsustanud samas, mis laevaga on tegu.
Odessa oblasti administratsiooni pressiesindaja ütles kolmapäeva õhtul, et reedel peaks Ukraina Tšornomorski sadamasse saabuma Türgi puistlastilaev. See oleks esimene laev, mis pärast Venemaa täiemahulise invasiooni algust Ukraina sadamasse jõuab. Odessa esindaja sõnul on Liibüa lipu all seilava laeva nimi Osprey S.
Reutersi andmeil oli neljapäeva pärastlõuna seisuga Osprey S ankrus Marmara meres umbes kilomeetri kaugusel Istanbuli Aasia rannikust.
Makedoonia meedia väitel annetas riik Ukrainale neli hävitajat
Põhja-Makedoonia kaitseministeerium ei kinnitanud ega lükanud ümber, et riik on Ukrainale annetanud neli Sukhoi Su-25 hävituslennukit. Ministeeriumi sõnul antakse täpsem info annetuste kohta avalikkusele teada kunagi hiljem, vahendab portaal Balkan Insight.
Juhul kui info on korrektne, siis on tegu teise suurema relvaabi saadetisega Ukrainasse. Põhja-Makedoonia andis eelmine nädal Ukrainale 30 Nõukogude päritolu T-72 tanki.
Riik ostus Su-25 hävituslennukit Ukrainalt 2001, et võidelda albaanlastest mässuliste vastu. Lühikese mässu lõppedes nägid lennukid vähe rakendust.
Põhja-Makedoonia on alates 2020. aastast NATO täisliige, kui riik jõudis Kreekaga 2019. aastal kokkuleppele ja muutis oma riigi nime Põhja-Makedooniaks. Kreekas on ka provints, mille nimi on Makedoonia.
Kanada ühineb Ühendkuningriigiga Ukraina sõdurite väljaõpetamises
Kanada valitsus teatas, et saadab oma relvajõud Inglismaale Ukraina sõdureid välja õpetama. Väljaõppe läbiviimiseks saadab Kanada Ühendkuningriiki 225 Kanada sõdurit.
Väljaõpe toimub Kagu-Inglismaal. Õppe käigus õpetatakse põhilisi sõjalis-taktikalisi oskuseid, esmaabi ning rahvusvahelist sõjaõigust.
Ukraina presidendi nõunik: Amnesty International aitab kaasa Vene propaganda levikule
Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnul tekitab Amnesty Internationali süüdistus, et Ukraina relvajõud ohustavad Ukraina tsiviilisikuid "väärkujutelma tasakaalust kriminaali ja ohvri vahel."
Kuleba väljendas Amnesty Internationali raporti peale tugevat nördimust.
Amnesty International väitis, et Ukraina relvajõud panevad aeg-ajalt Ukraina elanikud ohtu, kuna osad Ukraina relvajõudude positsioonid asuvad tihedalt asustatud aladel ning koolides ja haiglates.
Venemaa on korduvalt õigustanud enda rünnakuid tsiviiltaristu pihta ettekäändega, et tegelikult rünnatakse sõjalisi sihtmärke.
Ukraina presidendi nõuniku Mõkhailo Podoljaki sõnul aitab Amnesty International kaasa Vene propaganda ja disinformatsiooni levikule.
USA: Venemaa valmistub võltsima tõendeid, et Olenivka rünnakus hukkunud ukrainlaste surmas suunata süü Ukraina relvajõududele
USA Valge Maja teatel valmistuvad Vene võimud võltsima Olenivka sõjavangide vangla ründamise tõendeid, et tekiks mulje Ukraina vägede süüst antud rünnakus.
Vene võimud soovivad USA ametiisikute teatel jätta muljet, et ukrainlased ründasid Ukraina sõjavange okupeeritud Ukraina territoriumil USA HIMARS rakettidega.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on varasemalt nimetatud rünnakut, mille raames mitmed Ukraina sõjavangid hukkusid, selgeks Vene sõjakuriteoks.
ÜRO peasekretär António Guterres ütles kolmapäeval, et ÜRO soovib saata enda esindajad rünnaku kohta uurima. Gueterrese sõnul soovisid juurdlust nii Venemaa kui ka Ukraina.
Ukraina võimude sõnul tegi rünnaku Vene palgasõdurite grupeering Wagner, keda on seostatud mitmete sõjakuritegudega Ukrainas, Süürias
Vene rünnakus bussipeatusele hukkus kaheksa ja sai neli inimest haavata
Ukrainska Pravda teatas, et Ukraina ametiisikute teatel pommitasid vene väed Toretskis asuvad bussipeatust. Viimastel andmetel sai rünnakus surma kaheksa inimest ja neli inimest sai haavata.
Ukraina allikate hinnangul on haavata saanute seas ka lapsi.
Lääne allikad: Vene vägedest on kuni 20 000 surma saanud
Lääneriikide ametiisikute sõnul on Vene-Ukraina sõjas alates veebruarist hukkunud kuni 20 000 Vene sõdurit. Sellele lisaks on lääne allikate hinnangul kuni 55 000 Vene sõdurit saanud Ukrainas haavata.
Vene poolt kaotused kokku on 75 000 sõdurit. Allikate sõnul on samas lahingute kulg aeglustunud, mistõttu on ka sõjas hukkunuid vähem.
Ukrainas on 6,6 miljonit sisepõgenikku
Rahvusvahelise migratsiooniagentuuri analüüsi hinnangul on Ukraina elanikkkonnast 15 protsenti pidanud oma kodudest lahkuma. Kokku on riigis 6,6 miljonit sisepagulast.
Samas on ameti hinnangul varasemalt oma kodudest lahkunud 5,5 miljonit inimest kodudesse naasnud. Enamus kodudesse naasnud inimesi on tagasi tulnud Kiievi linna ja regiooni, samuti Harkivi, Odessa ja Tšernihhivi oblastitesse.
Migratsiooniamet hoiatab, et enamus kodudesse naasnud inimestest on majanduslikes raskustes. Ligi 60 protsenti inimest, kes olid enne Venemaa kallaletungi veebruaris tööl, on selle sestsaadik kaotanud. Ligikaudu üheksal protsendil inimestest ei ole ühtegi sissetulekut.
Ameti hinnangul muretsevad väga paljud inimesed ka saabuva talve pärast. Ligi 44 protsenti inimestest andis teada, et neil on vaja abi enda kodu remontimisega ning neljandik hindas, et talvekülma saabudes peavad enda kodust lahkuma, kuna enda kodu ei ole võimalik kütta.
Zaporižžja oblastis on üleujutuste tõttu lõksus ligikaudu 6000 Ukraina tsiviilisikut
Ukraina ametivõimude teatel on Venemaa kontrollitud Zaporižžja oblastis üleujutuste tõttu lõksus 6000 ukrainlast, kes püüavad oblasti okupeeritud aladelt põgeneda.
Melitopoli linnapeal Ivan Fedorovi sõnul on Vasõlivka kontrollpunktis järjekorras 1200 autot ehk ligikaudu 6000 tsiviilisikut, kes soovivad Zaporižžja oblasti okupeeritud aladelt lahkuda. Ooteaeg kontrollpunktis on kuni seitse päeva.
Tee Zaporižžja oblastist välja läbi Vasõlivka on üks väheseid teid, miskaudu Ukraina tsiviilisikud saavad okupeeritud aladelt põgeneda Ukraina riigi poolt kontrollitud aladele. Tee läbimist on viimastel päevadel mõjutanud tugevad vihmahood.
Kolmapäeval teatasid Ukraina ametivõimud, et Ukraina põgenike arv on suurenenud, kuna paljud lahkuvad Ukraina Hersoni-suunalise vasturünnaku ootuses.
NATO juht: NATO liikmesriigid peavad vajadusel Ukrainat pikalt toetama
NATO peasekretär Jens Stoltenbergi sõnul on Vene-Ukraina sõda kõige ohtlikum hetk alates Teises maailmasõjast. Stoltenbergi ütles, et Venemaal ei tohi lasta sõjas võita.
Peasekretäri hinnangul peavad NATO ja tema liikmesriigid vajadusel Ukrainat relvade ja muu abiga pikalt toetama. Stoltenbergi sõnul on NATO liikmesriikide huvides, et sellist tüüpi agressiivne poliitika ei oleks edukas.
Saksa allikad: Euroopa Liit plaanib septembriks Ukrainale 8 miljardi euro suurust abipaketti
Saksamaa valitsusele lähedal seisvate allikate sõnul kavatseb Euroopa Liit septembriks kokku panna uue abipaketi Ukrainale. Kokku on kavas Ukrainale eraldada kaheksa miljardit eurot. Paketis oleks nii tagastamatu abi kui laenud.
Venemaa tulistas öösel Harkivit õhutõrjerakettidega
Vene relvajõud tulistasid ööl vastu neljapäeva Ukraina kirdeosas asuvat Harkivi linna õhutõrjerakettidega S-300, mis saadeti välja Venemaa Belgorodi oblastist.
"Öises raketilöögis Harkivile sai kahjustada üks ettevõte. Tekkis kaks kraatrit läbimõõduga 7-8 meetrit," teatas Harkivi oblasti prokuratuur. "Esialgsetel andmetel tulistati raketid S-300 välja Venemaa Belgorodi oblastist," lisati pressiteates.
Teates ei mainitud, kas rünnakus ka inimesed viga said.
Prokuratuur algatas uurimise sõjaseaduste ja -tavade rikkumise paragrahvi alusel.
S-300 on Venemaa maa-õhk-tüüpi raketikompleks, mis on mõeldud hävituslennukite ja tiibrakettide allatulistamiseks.
Venemaa on ka varem S-300 rakette maapealsete objektide ründamiseks Ukrainas.
Zelenski lükkas tagasi Schröderi väited Venemaa soovist alustada rahuläbirääkimisi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas tagasi Saksamaa kunagise kantsleri Gerhard Schröderi väited justkui sooviks Venemaa alustada rahuläbirääkimisi, öeldes, et rahust huvitatud riik ei koondaks vägesid uueks rünnakuks.
"Nad (Venemaa – toim.) aktiveerivad erinevaid emissare rääkima, justkui sooviks see terroristlik riik pidada läbirääkimisi," rääkis Zelenski kolmapäeva õhtul avaldatud videopöördumises. "Kui Venemaa tõesti sooviks reaalselt sõda lõpetada, siis ta ei koondaks praegu oma reserve Ukraina lõunaossa ega kataks Ukraina pinda massiliselt tapetud inimeste haudadega," ütles Ukraina liider.
"Ja üldse on vastik, kui Euroopa väärtusi kandvate riikide endised liidrid töötavad Venemaa heaks, kes nende väärtuste vastu võitleb," lisas Zelenski.
Saksa meedia avaldas kolmapäeval Schröderi sõnad, et Kreml soovib Ukrainaga konflikti lõpetamise osas taas läbi rääkida. Endine kantsler saab Venemaa presidendi Vladimir Putiniga hästi läbi ja külastas eelmine nädal Putinit Moskvas.
Schröderile vastas ka Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, kes nimetas ekskantslerit Vene õukonna hääletoruks. Podoljak rõhutas, et ÜRO ja Türgi vahendusel sõlmitud viljalepe ei too kaasa laiemaid rahukõnelusi.
"Kui Moskva soovib dialoogi, siis on pall tema väljakupoolel. Esiteks – relvarahu ja vägede väljaviimine ja siis konstruktiivne dialoog," kirjutas Podoljak sotsiaalmeedias.
Moscow is raising the terror level with one hand, and inviting to surrender with the other. Shredder — a well-known herald of the Empire and a voice at the ru-tsar's court. If Moscow wants dialogue, it is up to them. First, a cease-fire and troops withdrawal, then – constructive. pic.twitter.com/uo8SphEJlv
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) August 3, 2022
Zelenski soovib sõja lõpetamiseks otsekontakti Hiina presidendiga
Zelenski ütles, et sooviks rääkida otse Hiina presidendi Xi Jinpingiga, et püüda lõpetada sõda Venemaaga.
Zelenski ütles intervjuus ajalehele South China Morning Post, et Hiina võiks kasutada oma suurt poliitilist ja majanduslikku mõju Venemaa suhtes, et lõpetada lahingutegevus.
"See (Hiina – toim.) on väga võimas riik. See on võimas majandus. Seega võiks ta poliitiliselt ja majanduslikult mõjutada Venemaad. Ja Hiina on ka ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige," rääkis Ukraina president usutluses.
Zelenski ütles ka, et sooviks rääkida otse president Xi-ga.
"Ma tahaks temaga otse rääkida. Mul oli Xi Jinpingiga üks vestlus aasta tagasi," rääkis Zelenski.
"Alates ulatusliku agressiooni algusest 24. veebruaril oleme küsinud ametlikult võimalust rääkida, kuid meil ei ole olnud ühtki vestlust Hiinaga ehkki ma usun, et sellest võiks abi olla," ütles Zelenski lehele.
Reinsalu: lääne passiivsus võib anda Venemaale Ukrainas ülekaalu
Kui lääs ei kiirenda relvade andmist Ukrainale, siis võib Venemaa saada sõjategevuses ülekaalu, ütles Kiievis Ukraina liidritega kohtunud välisminister Urmas Reinsalu.
"Küsimus on selles, et praegu on patiseis, aga kui lääs vaatab seda passiivselt pealt, võib raskuskese kalduda Venemaa kasuks. Ja meie sõnum - ma Kiievis tegelesin väga detailselt sellega - on viia see liitlastele kohale," rääkis president Volodõmõr Zelenski ja välisminister Dmõtro Kulebaga kohtunud Reinsalu.
"Liitlaste ladudes on täna relvasüsteeme, on moona, mille venitusteta andmine Ukrainale muudab raskuskeskme selliseks, et Ukraina võit võib olla perspektiivis lühema aja jooksul mõeldav. Aga küsimus on lääneriikide tahtejõus ja julguses," lisas välisminister.
Kommenteerides Saksamaa endise kantsleri Gerhard Schröderi teadet Venemaa valmisolekust rahuläbirääkimisteks, ütles Reinsalu, et peab Schröderit Vene mõjuagendiks ning sellised sõnumid on mõeldud ainult lääne ühtsuse nõrgestamiseks.
USA: Venemaa valmistub võltsima Olenivka massimõrva tõendeid
Valge Maja ametnikud usuvad, et Venemaa valmistub võltsima Olenivka vanglapõlengu asitõendeid enne, kui rahvusvahelised vaatlejad mitmekümne Ukraina sõjavangi hukkumiskohale jõuavad.
Uudistekanali CNN teatel rääkis USA valitsuse anonüümsust palunud ametnik, et Valges Majas usutakse asitõendite võltsimist, et süüdistada vanglahoone plahvatustes Ukraina vägesid ning võivad minna isegi nii kaugele, et näidata, justkui oleks Ukraina rünnak korraldatud USA-lt saadud HIMARS-i mitmikraketiheitjaga.
Ukraina võimud on süüdistanud Venemaad separatistliku Donetski rahvavabariigi territooriumil asuva vangla ründamises, mis viis seal hoitud sõjavangide hukkumiseni. President Volodõmõr Zelenski sõnul oli tegemist venelaste teadliku sõjakuriteoga.
ÜRO peasekretär António Guterres rääkis kolmapäeval, et maailmaorganisatsioon püüab moodustada ekspertide rühma, et uurida rünnaku asjaolusid.
Ukraina kaitseministeeriumi luureosakond teatas kolmapäeval, et vanglas toimunud plahvatused viis ellu Venemaa erasõjakompanii Wagner, kasutades äärmiselt tuleohtlikku ainet, mis aitas tulel väga kiiresti hoones levida.
Põlengus hukkus eri andmetel 40-50 ukrainlast, umbes 130 sai viga.
Ukraina suurendas viljatoodangu prognoosi
Ukraina valitsus tõstis riigi tänavuse viljasaagi prognoosi, märkides, et varasema 60 miljoni tonni asemel võib see ulatuda 65-67 miljoni tonnini.
Vilja ja õlitaimede eeldatavast suuremast saagist teatas põllumajandusminister Mõkola Solski, vahendas valitsuse infoportaal.
IAEA juht avaldas muret Zaporižžja tuumajaama pärast
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi väljendas muret Ukraina Zaporižžja tuumajaama olukorra pärast, mis on Vene vägede valduses, kuid kus endiselt töötavad Ukraina kodanikud.
"Olukord on väga habras. Kõiki tuumaohutuse põhimõtteid on ühel või teisel kujul rikutud ja me ei saa sellel lasta jätkuda," ütles Grossi ÜRO peakorteris New Yorgis peetud pressikonverentsil. "Seal on terve rida asju, mis ei tohiks kunagi ühelgi tuumaobjektil juhtuda," lisas IAEA juht.
Euroopa suurim tuumaelektrijaam on ohtlikult lähedal lahingutegevusele ning alles sel nädalal süüdistas USA välisminister Antony Blinken Venemaad jaama kasutamises oma baasina, kust Ukraina üksusi rünnata.
Ukraina väitel on Venemaa paigutanud tuumajaama territooriumile oma üksusi ning toonud sinna sõjatehnikat. Venemaa on aga süüdistanud Ukrainat jaama ründamises.
Kui Vene väed jaama märtsis hõivasid ja selle hooneid tulistasid, siis põhjustas nende tegevus rahvusvahelist pahameelt.
Grossi sõnul on IAEA kontaktid jaama personaliga katkendlikud ning jaama tööks vajalike seadmete ja varuosade varustuskanalid on häiritud. Lisaks on jaamas ka tuumamaterjale, mida oleks vaja kontrollida, ütles ta.
"Kuigi sõda kestab, on tegevusetus mõistusevastane," ütles Gross. "Kui Zaporižžja tuumaelektrijaamas juhtub õnnetus, ei saa me süüdistada looduskatastroofi, vaid ainult iseennast. Vajame kõigi toetust."
Grossi ütles, et püüab koostada inspektorite meeskonda, et tuumajaama külastada, kuid selline visiit nõuaks nii Ukraina kui ka Venemaa nõusolekut ning samuti ÜRO heakskiitu, kuna tegemist oleks sõjatsooniga.
Juunis teatas Ukraina tuumaenergia ettevõte, et ei esita IAEA delegatsioonile küllakutset, kuna jaama külastamine tähendaks Venemaa kohaloleku legitimeerimist seal.
Briti luure hinnangul on Vene väed lisanud Antonivka sillale radarieksitajad
Ühendkuningriigi regulaarse luureülevaate järgi jätkavad Ukraina väed raketirünnakuid Vene relvajõudude tugipunktide, isikkoosseisu, logistikakeskuste ja moonaladude pihta. Sellised rünnakud kahjustavad Vene sõjalise logistikasüsteemi võimekust toetada enda üksuseid lahingus.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 4 August 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 4, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/LBIdEpruIS
#StandWithUkraine pic.twitter.com/h2evLmcLBq
Vene väed on luureülevaate hinnangul lisanud Antonivka silla lähistele püramiidseid radarite eksitamiseks mõeldud reflektoreid. Dnepri jõge ületavat Antonivka silda on Ukraina raketirünnakutega korduvalt rünnanud ja tõsiselt kahjustanud. Reflektoreid kasutatakse tõenäoliselt selleks, et rakettide radarisüsteeme eksitada.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 41 500 (võrdlus eelmise päevaga + 150);
- tankid 1789 (+15);
- jalaväe lahingumasinad 4026 (+4);
- lennukid 223 (+0);
- kopterid 190 (+0);
- suurtükisüsteemid 946 (+7);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 260 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 118 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 742 (+2);
- tiibraketid 182 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2960 (+38);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 83 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti ja Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mait Ots, Allan Aksiim
Allikas: Reuters, Ukrainskaja Pravda, The Hill, Interfax-Ukraine, BBC, CNN