Valitsus kinnitas tegevusprogrammis tähtajad koalitsioonileppe eesmärkidele

Valitsus kinnitas neljapäeval oma tegevusprogrammi, millega seab paika koalitsioonileppes kirja pandud eesmärkide tähtajad.
Tegevusprogrammi ülesanded jagunevad kaheksa valdkonna vahel. Programm on riigi eelarvestrateegia koostamise üks alusdokumente.
Eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine
Eestikeelse haridus ja kõrghariduse rahastamise valdkonnas plaanib valitsus augustiks saada paika tegevuskava eestikeelsele haridusele üleminekuks. Selleks vajalikud seadusemuudatused peavad olema valmis septembris. Ülikoolidega plaanib valitsus sõlmida halduslepingud oktoobris.
Laiapindne riigikaitse
Augustis peab kaitseminister esitama valitsusele ettepanekud õhu- ja ballistilise kaitse, kaudtule võime ja maakaitse tugevdamise kohta. Septembriks peavad valmima ettepanekud kaitseliidu võimekuste kasvatamiseks, samuti ettepanekud Narva kordoni väljaehitamiseks, kuhu tuleb idapiiri juhtimiskeskus. Novembris peab valmima plaan, kuidas tagada avalike digiteenuste ja infosüsteemide küberturvalisus.
Järgmise aasta jaanuariks tuleb käivitada NATO innovatsioonifondis osalemine. Jaanuariks 2023 peab olema uuendatud riigikaitse arengukava 2022-2031 sõjaline osa. 2023 veebruariks peavad olema tehtud kokkulepped võtmeliitlaste täiendavaks paiknemiseks Eestis. Samaks ajaks peab valitsusele esitama ettepanekud, kuidas hoida reservõppekogunemiste mahtu kaks korda suuremana nii 2024. aastal kui ka edaspidi.
Ukraina toetamine
Septembriks valmib tegevuskava Ukraina toetamiseks Euroopa Liidu suunalises liikumises ja Ukraina abistamiseks ning tegevuskava, kuidas aidata kaasa Ukraina ülesehitamisse. Ühtlasi tuleb septembris esitada ettepanekud, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi, et sõjapõgenikud iseseisvalt paremini toime tuleksid.
Oktoobriks peab esitama tegevuskava, kuidas toetada Ukraina põgenike tagasipöördumist kodumaale.
Eesti toetab rahvusvahelise tribunali loomist Venemaa Föderatsiooni agressioonisõjas ja sõjakuritegudes süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks. Selleks peab septembris valmima tegevuskava karistamatuse vastu võitlemisel ja agressioonile rahvusvahelise õigusliku hinnangu andmisel.
Energeetika ja elektriturureform
Augustis valmib elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on võtta vastu elektrituruseaduse muudatused, et luua kodutarbijatele võimaluse osta alates 1. oktoobrist elektrienergiat universaalteenusena.
Samuti peab augustis valmima väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord.
Oktoobriks valmib energiamajanduse korralduse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, et 2030. aastal toodetaks Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.
Novembris peab olema valmis korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord.
Jaanuariks 2023 peab olema välja kuulutatud taastuvelektri tootmise vähempakkumise väljakuulutamine 650 GWh taastuvelektri turule toomiseks.
Metsandus
Septembris peavad olema esitatud ettepanekud riigimetsa optimaalse uuendusraie pindala kohta, kus majanduslike eesmärkide ja keskkonnategurite kõrval on arvestatud ka kogukondade huvidega.
Oktoobris peab olema taaskäivitatud kaasav metsakogu, et toetada metsanduse arengukava vastuvõtmist. Eesmärk on saada metsanduse arengukavaga valmis jaanuaris 2023.
Novembris peavad olema valmis ettepanekud, kuidas koostada pikaajalisi riigimetsa majandamise kavasid kõrgendatud avaliku huviga aladele.
Merendus
Oktoobris tuleb esitada ettepanekud riigilaevastiku haldava organisatsiooni loomiseks.
Veebruaris 2023 peab olema valminud laevanduspaketi kontseptsioon, mis hõlmab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise laevaregistri väljatöötamist ja soodustab merendusvaldkonnas töökohtade loomist.
Toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine
Augustis tuleb esitada ettepanekud pikaajalise üldhoolekande reformi kohta.
Septembris tuleb esitada seaduse muudatused, et tõsta lastetoetusi. Samuti tuleb selleks ajaks esitada seaduse muudatus tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks 654 euroni kuus.
Sügise alguses plaanib valitsus vastu võtta ka energiakandjate hinnatõusu mõju leevendamise meetme määrused ja esitada seadusemuudatus, et pikendada elektri- ja kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diisli kehtivat madalamat aktsiisimäära kuni 1. aprillini 2024.
Oktoobris tuleb esitada ettepanekud energiasäästu investeeringute edendamise.
Jaanuaris 2023 tuleb esitada heaolu arengukava 2023-2030.
Muud poliitilised prioriteedid
Elupindade kättesaadavuse parandamiseks väljaspool suurlinna peavad augustis valmima ettepanekud elamufondi investeeringutoetuse tingimuste kohandamise kohta ja septembris peab olema valmis analüüs eluaseme kaaslaenu laiendamise kohta. Detsembris peavad olema valmis ettepanekud elamuinvesteeringute rahastu loomise kohta.
Septembris peab olema valmis rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meede ja novembris rahvaraamatukogude seaduse muutmise seaduse eelnõu, et arendada raamatukogud kogukonna teenuskeskuseks.
Oktoobris peab valmima analüüs EL üleminekutoetuste rahastamise kohta, et leevendada regionaalset ebavõrdust.
Novembris peavad valmima ettepanekud nõudepõhise ühistransporditeenuse osutamise põhimõtete kohta nende rakendamiseks üle Eesti.
Detsembris peab valmima analüüs loovisikute sotsiaalse turvalisuse ning õiglase tasustamise tagamiseks.
Jaanuaris 2023 peab valmima analüüs avaliku teenistuse ajakohastamiseks.
Veebruaris 2023 peab rakenduma väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeede, et kiirendada viimase miili internetiühenduste programmi ja ühenduste väljaehitamist.
Toimetaja: Barbara Oja