Magnus: Venemaa hirm vasturünnakute ees on ukrainlastele andnud idas edu
Kartus Ukraina vägede võimalike vasturünnakute ees on pannud Venemaad vägesid ümber paigutama ning see on andnud Ukraina vägedele võimalus saavutada edu lahingutes Ida-Ukrainas, ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus.
Viimase paari nädalaga on Vene relvajõudude edasiliikumine Donetski ja Luhanski oblastis takerdunud ja paljuski saab seda seletada vastutegevustega võimalikule Ukraina vägede vastupealetungile, lausus Magnus.
"On näha, et mõnes piirkonnas Luhanski ja Donetski oblastis on ukrainlase saavutanud initsiatiivi," ütles ta.
Vene relvajõud on paigutamas vägesid ümber Hersoni ja Zaporižžja oblastis vallutatud alade kaitseks ning see liikumine jätkub, ütles Magnus. Seega pole lähinädalatel oodata, et Vene väed kuskil piirkonnas suurt edu saavutaks
"On näha, et ollakse samadel positsioonidel, ollakse sissekaevunud ja jätkub Vene vägede poolt mastpaane kaudtulelöökide andmine," lausus ta.
Juulikuu näitas, et nii kaudtule- kui ka täppistulelöökide andmiseks Ukraina pihta kasutasid Vene väed üsna vabalt Valgevene territooriumi. "See näitab, et (Valgevene režiimi juhil Aleksandr) Lukašenkol pole palju sõnaõigust ja Vene relvajõud saavad kasutada Valgevene territooriumi suhteliselt vabalt," märkis Magnus.
Kaudtulelöögid Vene vägede poolt on endiselt intensiivsed, kuid on viimastel nädalatel siiski vähenenud. Seda saab Magnuse hinnangul selgitada sellega, et lääneriikide relvadega on Ukraina väed suutnud kaudtulelöökide andmist takistada.
Magnus tõi ka välja, et vaadates Vene vägede hukkunute statistikat, siis joonistub välja, et hukkunute seas on suur osakaal Venemaa vähemusrahvustel – dagestanlastel, burjaatidel.
"Taust on selles, te neid meelitatakse relvajõududesse, sest nende igapäevased sotsiaalsed garantiid on madalad," märkis Magnus.
Toimetaja: Marko Tooming