Mälestusmärkide komisjon sai neljapäeval valitsuselt ülesande hakata koostama punamonumentide eemaldamise kava ning selgitama selleks vajalikku õigusruumi.

Komisjon moodustati riigisekretäri käskkirjaga ning avalikkus teab vaid, et komisjoni esimees on Asko Kivinuk. Ülejäänud komisjoni liikmeid ei avalikustata.

"Aktuaalse kaamera" küsimusele, miks nende nimesid teada ei saa, vastas riigikantselei, et tegemist on ekspertidega, kes tegelevad tehnilise tööga, näiteks hindavad monumentide muinsusväärtust.

"Nad peavad olema oma töös sõltumatud. On mõistlik tagada neile anonüümsus ja töörahu," märkis riigikantselei. "Komisjoni töö pole salastatud, tutvustame avalikkusele nii töökäiku kui ka lõppjäreldusi ja loodame, et töö tulemus on kõigile nähtav."

Avalikkusele pole aga veel teada tähtajad, millal komisjon analüüside ja monumentide kaardistamisega valmis peab saama ning kas edaspidi tohivad dokumentidega kõik tutvuda. 

Riigihalduse minister Riina Solman ütles, et valitsus on aga komisjoni tööga kursis. Komisjoni liikmete nimede salastamist peab ta õigeks selleks, et neid ei ähvardataks. Näite toob Solman Auvere haubitsa äraviimisest.

"Siis pandi öösel ekskavaator põlema, mis seda haubitsat vedas. Inimesed on oma isiklike eludega ähvarduste all ja ohus – väga mõistlik, et inimesed saavad rahulikult oma tööd teha ja Eesti riik neid kaitseb," ütles Solman.

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige, ajaloolane Jaak Valge ütles, et arutelu nii punamonumentide eemaldamisest kui ka komisjoni tegevus peaks olema avalik.

"Tegelikult on need ju Eesti identiteeti puudutavad küsimused ja neid peaks arutama täiesti avalikult. Ja kui mõni inimene seal komisjonis on, kes ei taha avalikkust, siis ta peaks sealt ennast taandama," sõnas Valge.

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald on samuti seda meelt, et monumentide komisjoni töö peaks olema võimalikult läbipaistev, sest see tekitab usalduse komisjoni ja selle otsuste suhtes.

"Iga selline salastatus hakkab ühel hetkel nende otsuste vastu. Ma arvan, et me oleme praegu piisavalt õrnas olukorras – võib-olla vähem Tallinnas, rohkem Narvas ja Ida Virumaal, kus me ei saa lubada endale pimedaid, salastatud ja arusaamatuid komisjone ja nende otsuseid," ütles Soonvald.