Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise eelnõu kohaselt saavad kodutarbijad võimaluse osta elektrit universaalteenusena ning paika pannakse ka alused selle hinna määramiseks.

Järvan rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et praegu lõppfaasis olev eelnõu puudutab kodutarbijaid, kelle hulka kuuluvad ka korteriühistud, kuid lähtuvalt Euroopa Liidu riigiabireeglitest ettevõtteid selle meetmega ei aidata. Universaalteenuse saamiseks ei pea inimene olema Eesti Energia klient.

"Selle seaduseelnõuga kohustame Eesti Energiat kui elektritootjat pakkuma universaalteenust, aga müüjad on mitmed turuosalised ja ka nemad saavad pakkuda oma tarbijatele universaalteenust," selgitas Järvan. "Nemad ostavad Eesti Energialt tootmist ja müüvad edasi kodutarbijale. Läbi oma senise elektrimüüja saab ka seda teenust hankida."

Ministri sõnul saavad elektrimüüjad ka oma marginaali küsida ja kasumita nad ei jää, kuid turg töötab ja küllap proovivad elektripakkujad siis üksteist üle trumbata.

Eelnõu võimaldab universaalteenusele üle minna ka pika tähtajaga sõlmitud lepingute puhul ning sätestab, et kui universaalteenus lõpeb, jätkab leping kehtimist.

Kui mõni elektrimüüja ei soovi universaalteenust pakkuda ja klient on sunnitud lepingu üles ütlema, ei tohi müüja Järvani sõnul leppetrahvi küsida.

"Oleme eelnõus ette näinud, et leppetrahve ei saa nõuda, kui tullakse üle. Seal on pandud ka mõistlik tähtaeg, et kui universaalteenus on kehtinud mitmeid kuid ja kui sellises olukorras on sõlmitud leping, kus on leppetrahv sees, siis see õigustus on veidi kadunud. Tänases olukorras eelnõu näeb ette, et leppetrahve ei saa nõuda kodutarbijalt, kes läheb universaalteenusele üle," sõnas ta.

Universaalteenuse hind ei hakka ministri sõnul viimase tootmishinna põhjal sinna-tänna hüppama. Seega ei saa juhtuda, et kui näiteks Auvere jaam läheb katki või selle tootmisvõimsusest ei piisa, saavad kliendid uue hinna.

"Seaduseelnõu annab Eesti Energiale võimalikult palju otsustusruumi, kuidas universaalteenuse pakkumist lahendada. See on ka osa energiajulgeolekust, et nad suudavad seda tootmisvõimsust järjepidevalt pakkuda," lisas ta.

Uue teenuse hinnaprognoosi ei soovinud Järvan avaldada, et mitte avaldada poliitilist survet konkurentsiametile, kes objektiivsete faktide põhjal hinna määrab.

Praeguse plaani järgi peaks uus seadus hakkama kehtima juba 1. oktoobrist. Järvani kinnitusel on koalitsioon sellel teemal ühtne ning ta usub ka riigikogu heasse koostöösse, mistõttu loodab tähtajaks kõigega valmis jõudma. Valitsus peaks eelnõu arutama 18. augustil.

Konkurentsiamet hakkab elektrihinna põhjendatust vaagima

Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja ja peadirektori asetäitja Külli Haab ütles ERR-ile, et amet saab seadusemuudatusega lisaülesanded, kuna nad peavad hakkama kodutarbijatele pakutava elektri tootmishinda kooskõlastama. Tarbija jaoks muutub olukord aga stabiilsemaks.

"Tootmise hind ühele segmendile on kooskõlastatud ja teised on vabaturul. See annab tarbijale valikuvõimaluse: kas on kooskõlastatud tootmishind pluss mõistlik marginaal või võetakse näiteks börsihinnapakett," rääkis ta.

Konkurentsiamet seni elektriturgu ei sekkunud ja elektripaketi valikul olid võimalusteks börsihinnaga või fikseeritud hinnaga paketid, mis kujunesid turupõhiselt.

Haabi sõnul on eelnõus arvesse võetud konkurentsiameti muudatusettepanekuid, mis puudutasid hinna kooskõlastamise praktikat. Selles toetuti kogemusele, mis pärineb üle kümne aasta tagusest ajast, mil elektritootmishinna kooskõlastamine samuti ameti pädevusse kuulus.

Eelnõu näeb ette, et teatud juhtudel võib konkurentsiamet kehtestada elektrienergiale ajutise hinna. Haab selgitas, et niisugune olukord tekib juhul, kui ettevõte taotleb liiga kõrget hinda, kuid konkurentsiamet ei pea seda põhjendatuks ning jätab selle kooskõlastamata.

"Siis on meil õigus hakata ajutist hinda määrama ja selle saame ajutiselt kehtestada ettevõtte esitatud andmete alusel," lausus ta.

Uus süsteem aitab Haabi sõnul ära hoida turule praegu iseloomulikku suurt volatiilsust.