TLT uus juht: gaasi hinnatõus nõuab miljoneid, aga ükski buss seisma ei jää
Tallinnas sõidab enamik busse gaasil, kuid gaasinappuse ja -hinna tõttu sõitude arvu ei vähendata, kuigi kulud on tõusnud märkimisväärselt. Aga nagu riik jättis oma plaanides igaks juhuks alles põlevkivielektrijaamad, peaks fossiilivabale ühistranspordile üle minnes ka TLT-l garaaži alles jääma diiselbussid, ütles intervjuus ERR-ile Tallinna Linnatranspordi (TLT) uus juht Kaido Padar.
Padar alustas Tallinna linnale kuuluva TLT juhi ametis nädal tagasi. Ametisse valiti ta konkursiga juuli keskpaigas, varem juhtis Padar riigi transpordiametit, kust ta tänavu omal soovil lahkus.
Kas olete ise ühistranspordi tihe kasutaja?
Ma ei ole väga ühistranspordi kasutaja, kuigi ma elan suhteliselt lähedal töökohale. Ma olen mitu korda hommikul, kui tulen tööle umbes kuus minutit, mõelnud, et kas ma peaks jala tulema või jalgrattaga.
Siia ametisse saades sõitsin trammiga, tegin oma järeldusi trammisõidust. Kui reisijad tulid tulid trammi, siis nad ei piiksutanud rohelist kaarti. Aga statistika pealt tehakse alati otsuseid.
Olen ka enda tutvusringkonnas väga palju küsinud, et mis on murekohad. Kui vanasti oli inimesi, kes võib-olla käisid end ühistranspordis välja magamas või lõhnasid väga halvasti, siis see pool on paranenud. Üldiselt peetakse graafikust kinni, bussid on uued. Septembri lõpus (kui TLT-le saabuvad viimased ostetud gaasibussid – toim.) on meil busside keskmine vanus 3,9 aastat, mis on väga-väga hea Euroopa ja maailma taustal. Nii et üldiselt on hästi. Aga jah, et teha paremaid otsuseid tulevikus, kindlasti arvud peavad toetama rohkem.
See on suur eesmärk nii riigis kui ka Tallinnas, et inimesed kasutaksid rohkem ühistransporti. Mida selleks teha – kas see on piisav, et on uued bussid ja neid tuleb juurde, et tehakse uus trammiliin ja tõenäoliselt rajatakse neid tulevikus veel?
Ma arvan, et väga paljud ei teagi täna, kui hästi tegelikult ühistransport toimib. Ma kutsun kindlasti uue kooliaasta eel ühistransporti proovima kas või üks kord. Tegemist on väga-väga mugava teenusega.
Kui ma võtan näiteks numbrid riigi või linna tasemel, siis tegelikult täna on juba saavutatud mõne protsendi võrra suurem reisijate hulk, kui see oli Covidi-eelsel ajal. Panna energiahindade kasv siia juurde – kindlasti mõeldakse, et kas ma ikka pean minema tööle oma autoga, kui ma maksan parkimise eest sada eurot või rohkem kuus, et pigem kasutan ühistransporti.
Kindlasti ma ei ütle, et kõik on väga hästi täna Tallinna linnatranspordis. Koos Tallinna transpordiametiga peab üle vaatama liinivõrgu. Tallinna linnal on täna liinivõrgu analüüs töös, mis peaks järgmise aasta alguses saama valmis. Üks näide on Liivalaia tänav, kus on kaks haiglat ja mis on väga suur tuiksoon. Või ka see näiteks, et missugused bussid sõidavad läbi linna, kas troll sõidab, kui kaugele troll sõidab. Kus tuleb veel mingisugune trammiteelõik ära teha ja nii edasi ja nii edasi.
Nii et liinivõrgu suuremate ümberkorraldustega peab veel ootama vähemalt järgmise aasta alguseni. Praegust liinivõrku on kritiseeritud aastakümneid.
Seda on parandatud kogu aeg. Kui me räägime lennujaama trammiliinist, siis öeldi, et kes seda kasutab. Ütleks jällegi vastu nendele kriitikutele, et sinna peabki tramm minema, kui just metrood ei tee, see on auasi linnades. Trammitee teeb linnast suure linna.
Alati on lihtne kritiseerida, aga ma kutsun ikkagi sügishooaja eel, et kasutage ühistransporti ja jagage oma kogemusi.
Samas, selle ühistranspordi kasutajate arvu mõneprotsendise kasvu võib siduda ka kütusehindade kiire tõusuga ehk pigem sundkäiguga kui mõtteviisi muutusega.
Jah, aga inimene on harjumuste ori, ta ei taha oma mugavustsoonist välja tulla enne, kui ta on ära proovinud: ühel hetkel ei kasutanud keegi mobiiltelefoni, olime nuppudega telefoniga harjunud; või öeldi, et misasi on mingi elektriauto, et meil see jumala eest ei sõida. Ometi ostetakse elektriautosid järjest rohkem.
Harjumised võtavad aega, aga ka TLT peab ise tegema väga palju selleks, et neid harjumusi muuta, sellega ma olen nõus. See oli ka üks esimesi koosolekuid mul TLT-s, kus arutati, et kuidas me saame aidata kaasa, et ikkagi inimene kasutaks rohkem ühistransporti.
Tasuta ühistransport on üks hoob, millega inimesi tahetakse suunata rohkem ühistransporti kasutama. Mulle tundub, et vähemalt Tallinnas enam ei räägita sellest, kas tasuta ühistransport on vajalik, pigem on see muutunud pealinnaelu loomulikuks osaks.
Ma olen rääkinud sel teemal erinevate inimestega, kes rääkisid, kuidas nemad teavad inimesi, kellele tasuta ühistransport on elu toimetuleku üks osa. Näiteks üksi kolme last kasvatav naisterahvas ütleb, et ta ei saaks minna tööle, sellepärast et ta ei jõua kõigile lastele pluss endale osta kuukaarti.
See on üks osa linnast ja see toimib ja seda võetakse väga-väga loomulikuna täna.
Ma küsin põikena teie eelmise töökoha, riigi transpordiameti kohta – mida siis riik valesti teeb, sest erinevalt Tallinna tasuta ühistranspordist on maakondlik tasuta ühistransport saanud vastu päid ja jalgu praktiliselt kõigilt poliitilistelt jõududelt peale Keskerakonna.
Ma ei saa poliitikat teha, ma ei ole poliitik ja ei taha ka saada poliitikuks, aga riigiametis tuleb ka alati poliitika õigusloome ellu viia. Küsimus on alati see, kas liinivõrk on parimal moel üles ehitatud. Kas näiteks riik peaks ettevedu kuidagi tegema, kas näiteks võrku peaks planeerima Elroniga koos. On ju täna teatud kohtades bussi- ja rongiliinid paralleelselt, üks on täis, teine ei ole.
Eks lähiaastatel asjad muutuvad; tean, et tegelikult on need asjad kokku lepitud. Kas või see, et üle riigi on ühine piletisüsteem.
Te olete kindlasti tuttav ka TLT omaniku ehk linna plaaniga, et 2025. aastaks kaovad linnaliiklusest diiselbussid ja 2035. aastaks kõik fossiilkütustel, kaasaarvatud gaasil sõitvad bussid. Kas te peate seda ise realistlikuks, et 2035. aastaks on kogu Tallinna ühistransport elektri- ja/või näiteks vesinikküttel?
See on väga raske küsimus. Täna tõesti selline plaan on. Ka enne mind tegeldi plaaniga, et ühistranspordiliiklus on Tallinna linnas prioriteet, et inimesed kasutaksid seda liikudes arsti juurde, kooli, tööle, kuhu iganes.
Tallinna linnatransport on tellinud 15 elektribussi näiteks. Kui me täna küsime, kas me saaks vesinikubussi osta, noh, kindlasti ei saa, sest vesiniku tootmist lihtsalt ei ole veel. Aga see (valdkond) võib ühel hetkel plahvatada.
Kui me küsime täna riskide mõttes, et kas Tallinna linn või TLT peaks omama mingi osa näiteks diiselbusse, siis ma ärijuhina ütleks, et jah, peaks. Aga teistpidi on jälle see, et maailm võib nii palju muutuda, et me tegelikult ei tea, mis meid ees ootab kahe-kolme-nelja aasta pärast. Omada ainult elektribusse, see võib-olla on riskantne. Aga ma ei tahaks väga pikka vaadet täna võtta, need arutelud tegelikult meil käivad.
Oluline on praegu, et septembri lõpus on meil olemas (kõik tellitud) 350 gaasibussi, siis vaatame natuke pikemat plaani juurde, mida me ka nõukogule kindlasti tahame esitada.
Riskide maandamiseks diiselbusside alles jätmine tekitab analoogia põlevkivijaamadega, milleta praeguses olukorras ei kujuta elu hästi ette.
Diiselbussid seisavad praegu seina ääres ja me oleme teadlikult hoidunud neid maha müümast. Partner on meile küll lubanud, et tagab busside jaoks gaasivaru. Me oleme ise ka turu pealt uurinud, võib-olla teeme lähiajal veel toetavaid (gaasi)hankeid. Olen rääkinud ka varude keskuse juhiga, majandusministeeriumiga, linnajuhtidega – seda ma luban küll, et ükski buss seisma ei jää. Eks me mängime erinevaid stsenaariume läbi, et rahvas saaks teenindatud.
Üks asi on see, kas gaasi on või ei ole, aga teisalt tõuseb endiselt ka gaasi hind.
Kindlasti on see nii, ja me ei räägi miljonist-kahest eurost. Me räägime suurematest summadest.
Kui suurtest?
Arvutused on näidanud, et need summad on suuremad kui mõned miljonid aasta kohta, aga ma praegu välja ei ütle. Eks omanik, Tallinna linn, peab vaatama, et kas ta tellib liinikilomeetreid juurde, kas jääb samaks või väheneb, aga me oleme tihedas suhtluses. Mina kutsun pigem autot nurka jätma ja linnas ühistransporti kasutama. Bussid ja trammid sõidavad ja jäävad sõitma, nii see on.
Seda ohtu ei ole, et sügistalvel gaasipuuduses hõrendate graafikuid?
Me läheme ikkagi sügisele graafikule üle, kus liinikilomeetrite arv suureneb ja liine tihendatakse, nii et ei, seda me praegu ei plaani. Aga veel kord: mängime erinevaid stsenaariume läbi.
Milline on teie enda eelistus: buss või tramm? Trollide kohta ei küsi, sest need, nagu ma aru saan, on plaanis järk-järgult Tallinnas ära kaotada.
Olete nii kindel? Ma käisin eile just trollipargis ringi. Siin on ka metrootrollidest räägitud, ja on ka räägitud sellest, et võib-olla kesklinn peaks olema trollidest puhas või sõidavad trollid näiteks pikki liine ja kus siis laadida saab. Trolli kaasajastamise projekt on kuskil sada miljonit eurot, nii et see on kindlasti väga suur raha tänases kontekstis. Ja siis jääb küsimus, et kas sa arendad trammi ja bussi edasi või trolli ka, aga täna on kõik need kolm varianti laua peal. Täna kindlasti mingit otsust ei ole, et üks või teine ära kaob või et ühte või teist rohkem eelistatakse.
Valmimas on Tallinna tellitud potentsiaalsete uute trammiliinide uuring, kust tuleb välja, et esimesena võiks uue liini rajada Liivalaia tänavale. Kas see on hea mõte?
Kas te ise teeksite trammiliini sinna, kui teil raha oleks selleks tööks?
Jah, kui kogu tänav ümber tehtaks. Jalakäijana on seal päris kohutav liikuda.
Mina teeks ka, seal on praegu ikka täiesti õudne. Ma väga toetan seda. Kuigi trammitee ehitushind on kallis, siis teistpidi tema jalajälg ühe ruutmeetri kohta on kõige väiksem. Aga see on alati kaalumise koht. Äriplaan peab ära näitama, kus trammiteed tulevad, kuhu ei tule. Teine asi on poliitiline tahe Tallinnas trammi edasi arendada.
Kui teil lastaks valida, kuhu te teeksite uued trammiliinid Tallinnas?
Te nimetasite ära Liivalaia. Mulle väga meeldiks, kui eri suundades läheks: Lasnamäe, Haabersti, Kalamaja, kuhu iganes veel.
Lõpetuseks küsimus hoopis teisel teemal: TLT on viimase kümmekonna aasta jooksul silma jäänud korruptsiooniskandaalidega. Viimane puudutas teie eelkäijat Deniss Boroditši, kes maksumaksja raha eest end igal pool koolitada lasi. Kuidas te ettevõtte uue juhina tagate, et sellega on nüüd kõik ja selliseid asju TLT-s enam ei juhtu. Kas teil on mingid kindlad plaanid?
Juhil on alati plaanid. Olles transpordiameti juht, olles TS Laevades, korruptsioonijuhtumeid on kõrvalt nii palju nähtud, et... Ma olen üldiselt arvamusel, et kui sa esindad maksumaksja raha, siis sa pead olema hästi avatud. Sa ei ole mitte ainult juriidiliselt korrektne, vaid ka kõik peab näima ja olema korrektne. Eks neid asju tuleb püüda ära hoida. Korruptsioon on paha ja eks koolitusi tuleb edasi teha ja kõige muuga panustada.