Vähempakkumise võitjaks osutus 12 pakkumist kokku 25 päikese- ja tuuleenergia tootmisseadmega ning neile garanteeritav müügitulu jääb vahemikku 18,99–34,9 eurot megavatt-tunni eest, teatas majandusministeerium.

Edukatest pakkumustest olid 11 päikeseelektri tootjatelt, vaid üks, Enefit Wind Purtse pakkumus oli tuule- ja päikeseenergia kombinatsioon.

"Seekord tõesti vähempakkumisel selline päikese ülemvõim oli selgelt olemas, aga kui pikas plaanis vaadata, siis see, et oli ka hübriid- ehk tuule ja päikese koostootmine ühe tootja juures, on tervitatav suund. /.../ Ainult päikesele me Eestis tõesti aasta läbi loota ei saa, neid tootmisvõimsusi on ka vaja, aga kui me vaatame tuleviku suunas, siis kahtlemata me prioritiseerime midagi muud ja hübriidlahendusi," ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut "Aktuaalsele kaamerale".

Roheelektri vähempakkumine kuulutati küll algselt välja 450 gigavatt-tunnile roheelektrile, kuid suure huvi ning kiire taastuvelektri toodangu kasvu vajaduse tõttu suurendati vähempakkumise mahtu maksimaalselt lubatule ehk 540 gigavatt-tunnini.

Edukad pakkujad peavad taastuvelektri tootmist alustama hiljemalt 2026. aasta algusest. Taastuvenergiatasu makstakse tootjale 12 aastat.

Toetust ei maksta, kui turuhind on kinnitatud toetusmäärast kõrgem. Makstav toetus kujuneb hankel osaleja hinna ja elektri börsihinna koosmõjus, mis tähendab, et kui kuu keskmine börsihind muutub madalamaks kui tootja pakutud hind, kompenseeritakse tootjale nende kahe vahe.

Lõppenud vähempakkumisele tehti 29 pakkumist kogumahuga ligikaudu 1200 gigavatt-tunnile aastas. Eesti aastane elektritarbimine on ligikaudu 8500 gigavatt-tundi.

Valitsus kinnitas neljanda taastuvenergia vähempakkumise tulemused neljapäeval. Vähempakkumise viis läbi Elering. 

Järgmine roheelektri vähempakkumine 650 gigavatt-tunnile aastas kuulutatakse välja 2023. aasta alguses. Samuti kavandatakse uusi taastuvelektri vähempakkumisi aastateks 2024 ning 2025 kokku vähemalt 1 teravatt-tunni mahus.

Valitsus on võtnud eesmärgiks viia Eesti taastuvelektri osatähtsus 2030. aastaks saja protsendini. 2020. aastal oli osatähtsus 22 protsenti.

Sikkut ütles, et taastuvenergia osakaal mängib elektrihinna langemisel olulist rolli. "Tulevikus seda, et energiahind läheks alla ilma täiendavaid võimsusi turule toomata, ma arvan, ei kujuta keegi ette. Esiteks meil peab olema siin oluliselt rohkem, ka Baltikumi, Soome piirkonnas elektrit. See on eeldus, et hind saaks alla minna," rääkis minister.