Kuigi Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ütles neljapäeval, et ei toeta Vene turismiviisade keelustamist, käib arutelu sel teemal edasi ja oma toetusest venelaste sisenemine EL-i keelata teatas ka Tšehhi välisminister Jan Lipavsky.

Neljapäeval teatas valitsus, et keelustab Eestis väljastatud viisadega Vene kodanike riiki sisenemise.

"Eks me nende läbirääkimistega tegeleme edasi. Välisministritel on kohtumine augusti lõpus ja see teema on väga tugevalt üleval. Millest peab aru saama on see, et ainult kümme protsenti Vene elanikkonnast reisib välismaale ja need on just inimesed, kes on Moskvast ja Peterburist ning kelle arvamus läheb korda. Seda näitavad ka Venemaa väga valulised reaktsioonid sellele ettepanekule," ütles Kallas ERR-ile.

Venemaa endine president ja praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev ründas teisipäeval viisakeelu teemal teravalt Kaja Kallast. Medvedevit ärritas eriti Kallase lause, et "Euroopa külastamine on privileeg, mitte inimõigus".

"See näitab, et see on see Achilleuse kand. See on asi, mida nad tõesti pelgavad, järelikult on see mõjus," kommenteeris seda Kallas.

"Aga see, et nad mind isiklikult ründavad juba mitmendat korda, see on muidugi mulle suure tähelepanu pööramine, mida Venemaa ei ole kunagi pidanud vajalikuks ühegi Eesti poliitikuga sellisel kujul teha. Ju me siis võitleme õige asja eest," lisas Kallas.

Varem on Kallast isiklikult rünnanud Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

Kallas rääkis, et kuna Eesti, Läti ja Soome kannavad Venemaalt Euroopasse suunduvate turistide läbi kõige suuremat kaalu, siis aus oleks venelastele Schengeni viisade andmine lõpetada.

"Euroopa on keelanud lennureisid Venemaalt Euroopasse. See tähendab seda, et ainuke viis, kuidas Venemaa inimesed saavad Euroopasse on läbi kolme riigi - Soome, Eesti ja Läti. Nii, et see ei ole päris aus, et kõik teised Schengeni riigid annavad neid viisasid, aga tegelikult koormust kanname meie kolm," rääkis Kallas.

Kallas pakkus, et ilmselt ka Soomes võib lähiajal sündida otsus Soome riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade kehtivise lõpetamiseks.

"Kui te vaatate Soome meediat ja avalikku arvamust, siis need arutelud Soomes käivad. Tõsi ta on, et Soomes otsuste tegemine on üldiselt võtnud rohkem aega, aga eks demokraatia niimoodi ka toimib, nii et need arutelud on Soomes üleval, jah," lausus Kallas.

Ajakirjanik Indrek Kiisler küsis Kallaselt ka selle kohta, et Ungari odavlennufirma Wizzair on avamas lennuliini Budapesti ja Moskva vahel. Selle avamise teeb võimalikuks asjaolu, et lennufirma omanikud asuvad väljaspool Euroopa Liitu.

"See on jah probleem, kuigi mitte ulatuslik. Aga igal juhul, kui me oleme sanktsioonid kehtestanud, siis me peame neid sanktsioone ka rakendama ja igasugused sellised mööda hiilimised peaksid olema taunitavad. See läheb selle mõttega vastuollu, miks need sanktsioonid esialgu kehtestati," kommenteeris Kallas.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist ning ei lubata Eestisse Venemaa kodanikke, kellel on Eesti väljastatud viisa ja kelle Eesti külastamise eesmärk on turism, äritegevus, sport või kultuur. Küll aga saavad Eestisse need Venemaa kodanikud, kellele on viisa väljastanud mõni teine Schengeni liikmesriik või kes on juba Schengeni alal. Riiki sisenemise õigsust või selle puudumist kontrollib ja jõustab politsei- ja piirivalveamet. 

Täiendavalt muudeti Venemaa tudengitele 30. juulil kehtestatud sanktsiooni. Venemaalt pärit tudengid, kes ei jõudnud nominaalajaga oma õpinguid lõpetada, saavad erandkorras taotleda elamisloa pikendamist ühe aasta võrra, et nad saaksid oma õpingud siin lõpetada. Selleks tuleb esitada elamisloa pikendamise taotlus politsei- ja piirivalveametile.

Sanktsioon jõustub 18. augustil.