Alustame viisapiirangutest. Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles selgelt, et ei toeta Vene turismiviisade peatamist. Olete te arvestanud ka võimalusega, et Venemaa piiririigid jäävad selle ettepanekuga Euroopa Liidus üksi?

Ma tahan loota võimalikult laiapindsele toetusele. Ma ei ole selle käsitlusega nõus, et me võtame Vene n-ö tavalised kodanikud ja eristame ära nad Putinist. Sõda peab Vene föderatsioon kui riik. Ja kahtlemata ka Vene kodanikud oma passiivsusega kannavad moraalset vastutust selle eest. Ja see tähendab seda, et Eesti sõnum on see, et Euroopa peab kehtestama sanktsiooni ja meie sõnum Eesti riigina, nii palju kui meie pädevuses on neid sanktsioone kehtestada, on see, et Vene kodanikud ei ole meile teretulnud.

Kuidas te näiteks Saksamaa, aga ma kujutan ette, et ka Küprose, Kreeka, võib-olla Itaalia kolleege veenda kavatsete?

Moraalse perspektiiviga. Sellega, et on täiesti kõlbeliselt aktsepteerimatu, et me lubame sadadel tuhandetel Vene kodanikel käia turismireisidel ajal, kui nende Vene kodanike maksurahast sõna otseses mõttes kinni makstud rakettidega lastakse praegu, ka sõna otseses mõttes nendel hetkedel, lapsi Ukrainas puruks.

Kui kauaks Eesti sellise sanktsiooni üksi kehtestada saab?

Eesti saab kehtestada sanktsiooni, mis puudutab Eesti riigi poolt väljastatud viisasid tähtajatult. Nii me sisuliselt enamikule, lõviosale meie poolt väljastatud Schengeni-viisadest alates järgmisest nädalast tõmbame joone peale. Punkt. Teiseks, me analüüsime seda, et teeme üle-Euroopalised ettepanekud.

Ja kolmandaks, järgmisel nädalal valitsus hakkab arutama seda võimalust, kuidas õiguslike protseduuridega sulgeda Vene kodanike sissepääs üldse üle Eesti piiri. See eeldab juriidilist analüüsi Schengeni-viisa eeskirja koha pealt. Aga see eesmärk mul on.

Mis saab nendest Vene tudengitest, kes on Eestisse õppima asunud, kui aastane armuaeg otsa saab? Varjupaiga taotlemine on kohmakas ja aeganõudev. Miks me ei võiks neil lubada pikemaks Eestisse jääda?

Eraldivõetuna võib iga inimese kohta nii küsida, aga fakt on see, et täna valitsus langetas ka kindlasti inimlikel kaalutlustel selle otsuse ja see otsus on selline, et ta keskendub aastale ja punkt. Ja ma arvan, et inimestel on mõistlik lähtuda sellest aastasest perspektiivist. Nagu siseminister ütles, kui on objektiivseid asjaolusid, et üks inimene on tagakiusamisohus, siis menetletakse tema kaasust eraldi.

Neid kaasuseid võib kuhjuda üksjagu, kui tudengid on näiteks sõja vastu.

Neid juhtumeid võib olla, eks seda hinnatakse. Aga kindlasti see, et tegemist on lihtsalt Vene föderatsiooni kodanikuga, ei ole kindlasti alus eraldivõetuna poliitilise asüüli andmiseks. Meil praegu on oht tegelikkuses minu jaoks küll see, et meil sajad tuhanded Vene kodanikud liiguvad ja meil on oht, et tekib Vene kodanikest niisugune ülerahvastatus siin edasi-tagasi, et meil tegelikult on olukorda nii julgeolekuliselt raske kontrollida ja teiseks on see ka moraalselt, ma arvan, vägagi kaheldav.

Hiina koostööformaadist loobumine – miks nüüd?

Sellepärast, et see on mõistlik. Ja ma rääkisin selle läbi ka enne Läti välisministriga. Eesti ja Läti avalikustasid selle otsuse täna. Me eelistame Euroopa Liidu koostööd. Ja kindlasti on siin oma element ka sellel käitumisel, kuidas Hiina ei ole selgelt Ukraina vastast Vene föderatsiooni sõda hukka mõistnud.

Lühidalt Narva tankist ka. Narva linnapea Katri Raik lubab, et tank teisaldatakse 20. augustiks. Kas see on piisav?

Riigisekretär täna oma kirjas ütles selgelt välja, et valitsus ootab, et lähinädala jooksul see tank tuleks teisaldada. Valitsuse otsus on jõus, et esimesel võimalusel see tank ja tegelikult ka pundar punamonumente Narva avalikust ruumist ära koristada. Vaatame, milliseks kujuneb siis Narva volikogu otsus esmaspäeval. Väga loodan, et see ei jää niisuguseks ehku peale või küsimusi õhku jätvaks otsuseks. See selge tahe on, Narva on Eesti vabariigi linn ja Eesti vabariigis on meie väärtused ja meie väärtuste alusel me oma tulevikku kujundame.