Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex andmete kohaselt on alates 24. veebruarist, kui Venemaa alustas suuremahulist rünnakut Ukrainale, kuni 22. augustini saabunud legaalselt Euroopa Liitu 998 085 Vene kodanikku. Neist 329 185 venelast tuli Soome kaudu ja 281 957 Vene kodanikku ületas Eesti piiri, mis teeb kahe riigi peale kokku 61 protsenti kõigist Euroopa Liitu sisenemistest.

Vene kodanikel muutus Euroopa Liitu sisenemine pärast sõja algust keeruliseks, kuna EL-i kehtestatud sanktsioonidega lõpetati lennuühendus Venemaaga. Seetõttu peavad Vene kodanikud kasutama maismaatransporti ning sisenema Euroopa Liitu Venemaa naaberriikide kaudu.

Muu võimalusena saavad venemaalased kasutada Euroopa Liitu tulemiseks kolmandaid riike, nagu Gruusia, Türgi, Serbia või ka Dubai.

Suuruselt kolmas värav Vene kodanike sisenemiseks Euroopa Liitu on Leedu – sinna on Kaliningradi oblastist saabunud 132 646 venelast. Lisaks on Leetu sel ajavahemikul tulnud ka 142 504 Valgevene kodanikku, kelle suhtes samuti kehtib EL-i lennukeeld.

Lätisse on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale saabunud 35 371 Vene kodanikku. Läti lõpetas alates 25. veebruarist viisade väljastamise Vene kodanikele ning on muutnud märksa keerulisemaks ka teiste EL-i riikide väljastatud viisadega venelaste sisenemise.

Poolasse saabus viimase kuue kuu jooksul Venemaa Kaliningradi oblastist 26 542 venelast.

Samuti Schengeni alasse kuuluvasse Norrasse sisenes samal ajal ainult 8052 Vene kodanikku.

Frontexi piiriületusandmete kohaselt ei ole siiski märgata Vene kodanike massilist emigreerumist – enamik neist pöördus tagasi kodumaale. Vahemikus 15. aprill kuni 22. august naasis Soome kaudu Venemaale 250 575, Eesti kaudu 234 259, Leedust tagasi Kaliningradi 98 700 ja Poolast 30 416, Lätist tagasi Venemaale 28 612 ja Norrast 5973 Vene kodanikku.

Balti riigid ja Poola on teinud ettepaneku mitte lubada enam Venemaa kodanikke turismi eesmärgil Euroopa Liitu, et selle kaudu survestada riigi juhtkonda lõpetama sõda Ukrainas.