"Olen teinud seitse aastat tõhusat tööd koos oma kolleegidega välisluureametis. Paar kuud tagasi jäi silma selline huvitav töökuulutus, et otsitakse RMK-le juhatuse esimeest. Minu arvates on RMK väga suure missiooniga asutus, ja see panigi mind mõtlema ja tegema otsust kandideerimiseks. Mulle mõnevõrra üllatuslikult valiti mind reedel sellele ametikohale," rääkis Marran.

Luurejuhi vahetamiseks pole Eestis kunagi ideaalset aega, kui võtta arvesse agressiivset idanaabrit ja geopoliitilist asukohta, nentis Marran. "Head sujuvat hetke selleks ei teki, sest julgeolekuohud Eestile ei kao ja riigikaitse jääb prioriteetseks. Välisluureametile jääb suur vastutus. Selle ajaga, mis ma olen seal töötanud, olen näinud, et see asutus saab väga hästi oma tööga hakkama ja mul on hea meel seda tiimi juhtida veel järgmised kaks ja pool kuud," rääkis Marran.

Ta rõhutas, et ta ei lahku päevapealt. "See vahetus toimub 1. novembrist. Olen kaitseminister Hanno Pevkurile lubanud, et annan talle nõu uue välisluureameti juhi valikul. Juhivahetus saab olema sujuv, seda soovin omalt poolt garanteerida," rääkis Marran.

"Välisluureametis on minu seitsme ametiaasta jooksul tehtud mitmeid ümberkorraldusi, kahjuks nendest pikemalt rääkida ei saa. See asutus töötab väga hästi ja valitsused on olnud ameti tööga rahul," nentis Marran.

Marran pakkus, et äkki tuleb talle hoopis kasuks, et ta tuleb sektorist, mis pole RMK-ga lähedalt seotud. "Võibolla saan kaasa tuua neutraalse pilgu, kuna ka mina olen suur metsa ja looduse austaja, siis saan välise pilguga anda nõu ja juhtida seda väga olulist asutust edasi," rääkis ta.

Ta on valmis usaldama RMK praeguseid töötajaid. "Ma olen kindel, et RMK-s on juba praegu erialane kompetents olemas, pole vajadust, et asutuse juht tuleks erialase tippkompetentsiga, pigem on väljakutseks panna RMK eri harud ja kompetentsid omavahel tööle. Kasutada ära teaduspotentsiaali Eestis ja maailmatasemel, sest Eesti on metsariik ja eestlased on metsarahvas," arutles Marran.

Marran ei taha täpset vastust anda, kas tema hinnangul raiutakse Eestis metsa liiga palju või vähe, sest asub tööle alles 1. novembril. "Siis leiavad aset kohtumised kompetentsete inimestega RMK-st. Minu üldine tunnetus on, et metsa ei tohiks raiuda palju rohkem kui praegu, aga mitte ka kordades vähem kui praegu, sest see võib meile tulevikus teisest küljest kätte maksta."

Ta lisas, et tahab selles küsimuses toetuda RMK inimeste kompetentsile ja rõhutas, et tegelikult teeb raiemahtude osas otsuseid keskkonnaministeerium ja valitsus laiemalt.

Marrani hinnangul ei lähe ta RMK juhina Eestile kaduma. "RMK on seotud lähedalt Eesti riigiga ja keskkonnaministeeriumiga, ja kui on minu nõu vaja kaitse- või julgeolekuvaldkonnas, siis seda ma ka annan," ütles ta.

Marran märkis ka, et ta on kindel, et Venemaa teab, et Eesti võtab luuret ja riigikaitset väga tõsiselt ja Eesti luure töötab ka temata tõhusalt edasi.

Kaitseminister Hanno Pevkur tänas pressiteate vahendusel Marranit hea töö eest. "Mikk Marrani juhtimisel on välisluureamet teinud läbi märkimisväärse arengu ning ameti tööd hinnatakse nii Eestis kui ka liitlaste seas kõrgelt," ütles Pevkur.

Ta lisas, et on juba alustanud protsessi uue juhi leidmiseks. "Meil ei ole luksust jätta välisluuret juhita isegi üheks päevaks, mistõttu peab välisuureamet saama uue juhi kohe, kui Mikk Marrani ametiaeg lõpeb," ütles kaitseminister Pevkur.

Välisluureameti peadirektori nimetab ametisse kaitseministri ettepanekul valitsus, kuulates ära riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni arvamuse.