Eesti eurosaadikud ei toeta sihitud poliitreklaamide ärakeelamist
Eesti saadikud Euroopa Parlamendis ei toeta algatust, mis keelaks ära isikuandmete põhjal koostatud poliitreklaami internetis.
Ilmselt kõige tuntum isikuandmete põhjal koostatud poliitreklaami kasutamise juhtum on Brexit. Euroopa Liidust lahkumise kampaania tegijad kulutasid ligi kolm miljonit naela selleks, et tellida inimeste sotsiaalmeedia postituste ja muude isiklike andmete põhjal sellised reklaamid, mis just seda inimest kõige rohkem kõnetaksid. Näiteks loomasõbralikke postitusi teinud inimene sai reklaami Euroopa Liidu liikmesriigi Hispaania härjavõitluses hukkuvast härjast. Selge see, et loomasõber ei taha niisuguse riigiga ühes liidus olla.
Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivad internetis tehtava poliitreklaami kohta erinevad reeglid ja praegu on arutusel eelnõu nende reeglite ühtlustamiseks. Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide parlamendirühm on käivitanud kampaania AdsZuck, et niinimetatud mikro-sihitud poliitreklaamid internetis ära keelata. Kampaania eestvedaja Paul Tangi sõnul on suured tehnoloogiafirmad teeninud hiigelkasumeid, müües andmeid meie tunnete ja eelistuste kohta kolmandatele osapooltele, ja see peab lõppema.
Euroopa andmekaitse inspektor Wojciech Wiewiórowski toonitas oma kommentaaris, et demokraatia kaitsmiseks on vaja karme reegleid, et valijaid ei saaks manipuleerida valeinformatsiooni ja mikrosihtimist kasutades.
Kaljurand: ühesugused reeglid on vajalikud
Eestist kuuluvad keelamiskampaania käivitanud Sotsialistide ja Demokraatide parlamendirühma sotsiaaldemokraadid. Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand ei poolda siiski otseselt keelamist, aga reguleerimine on tema sõnul kindlasti vajalik.
"Cambridge Analytica juhtum oli selge märk selle kohta, kuidas meediaplatvormid oskavad isikuandmeid ära kasutada ja ka kallutada inimesi lugema valet informatsiooni või neile sobivat informatsiooni, ning tegema selle põhjal valesid otsuseid," tõi Kaljurand näite.
Tema sõnul tuleb poliitreklaamide teema kindlasti üle vaadata, et kehtiks ühesugused reeglid üle kogu Euroopa Liidu, et oleks võimalikult arusaadav, kes selle reklaami tellis, kellele see on suunatud. Kõne all on olnud ka nõue avalikustada meediaplatvormide algoritmid, millega nad poliitreklaame ühele või teisele vaatajale või lugejale suunavad.
"Veel eelmisel nädalal ütles Facebook ju avalikult, et nad on väga õnnelikud selle üle, et inimesed jälgivad järjest rohkem algoritmide soovitatud, mitte enda valitud uudiseid," nentis Kaljurand.
Terras: keelamise tendents on haiglaslik
Ka suurimasse parlamendirühma, Euroopa Rahvapartei rühma kuuluv Isamaa liige Riho Terras peab isikuandmete põhjal sihitud poliitreklaamide reguleerimist vajalikuks. Ta prognoosib, et kindlasti läheb parlamendis suureks vaidluseks uute tehnoloogiate pooldajate ja vastaste vahel.
"See igasuguse infotehnoloogiaga seotud keelamise tendents on Euroopa Parlamendis minu arust haiglaslik," leiab Terras.
Tema sõnul tuleks aru saada, et seda ei saa ära keelata, järelikult on mõistlik reguleerida.
"Loomulikult annab inimese individuaalsete andmete põhjal tehtud otsepostitus väga palju võimalusi manipuleerimiseks. See annab võimaluse samal poliitilisel grupil rääkida erinevatele inimestele vastukäivat juttu. Me teame, et kogu Brexiti teema oli sellise manipuleerimisega seotud, Ameerika Ühendriikide valimised ja nii edasi," rääkis Terras. "Regulatsioon on vajalik, isegi hädavajalik, aga päris ärakeelamine ei ole mõistlik."
Terras leiab, et valdkonna reguleerimine peaks toimuma koostöös suurte tehnoloogiafirmadega: "Nad peavad mõistma, et juhul kui nad kaasa ei mängi, siis keelatakse väga suur osa nende reklaamindusest ära!"
Paet: aktivistid tahaks kogu aeg midagi keelata ja reguleerida
Keskerakond ja Reformierakond kuuluvad Euroopa Parlamendis samasse rühma. Urmas Paet (Reformierakond) on veendunud, et sihitud poliitreklaamide ärakeelamist lähiajal ei tule
"See on pigem mõne aktivisti soov, kes tahaksidki kogu aeg midagi keelata ja reguleerida. Mina ei pea seda õigeks!" ütles Paet.
Ta ei pea õigeks ühes valdkonnas hakkama rohkem sekkuma ja piiranguid seadma.
"Kui muudes valdkondades sellelaadset reklaamipiirangut ei ole, miks seda peaks siis tegema sotsiaalmeedias?" mõtiskleb Paet ega ennusta sellele lähenemisele head.
Paeti sõnul ei saa keelu nõudjate ja vastaste vahel tõmmata selget joont riigi või poliitilise kuuluvuse põhjal.
"Eks seal on teatav põlvkondlik vahe: on ju jätkuvalt ka poliitikute seas inimesi, kelle jaoks kogu see uus internetimaailm ja sotsiaalmeedia ongi olemuselt võõras ja kahtlane. Noh, eks see on ka natuke sellega seotud, et neis riikides, kus kogu see e-asjaajamine on rohkem arenenud, on selliseid hirme vähem kui riikides, mis on olnud selles osas konservatiivsemad," sõnas Paet.
Madison: ka reguleerimine pole vajalik
Ka EKRE liige Jaak Madison ütles, et paljud kandidaadid on sihitud poliitreklaami kasutanud juba viis või kümme aastat, aga osa lihtsalt ei ole osanud seda kasutada.
"Mõned teevadki kampaaniat paremini kui teised!" tõdes Madison.
Tema ei pea vajalikuks mingit reguleerimist, sest see suure tõenäosusega ei toimiks.
"Loomulikult on Euroopa Parlamendi 705 liikme seas nii mõnigi, kes tahaks üldse reklaamid ära keelata või tahaks väga palju piiranguid peale panna. Ma arvan, et ega see idee väga suurt vilja ei kanna, sest selleks, et midagi reguleerida, peab see ka toimima. Üldiselt on ju nii, et mida rohkem üritada regulatsioonidega piiranguid panna, seda rohkem leiutatakse ka neid viise, kuidas piirangutest mööda minna," nentis Madison.
Ta tõi näite, et mitmes riigis on üritatud panna ülempiiri kampaaniaeelarvele.
"Kokkuvõttes ma ei näe mõtet valimiskampaaniaid üleliia reguleerida, sest ma ei näe ka selle nii-öelda suuremat kasutegurit: kes sellest võidab ja mida ta võidab," sõnas Madison.
Euroopa Parlament loodab netis levivaid poliitreklaame reguleeriva eelnõu vastu võtta kevadel, et see jõustuks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks.
Toimetaja: Urmet Kook