Kolmapäeval kella 18 ja 19 vahel kerkib elektri börsihind Eestis 4000 euroni megavatt-tunnist. See on maksimaalne börsihind, mis viie nädala pärast tõuseb Euroopa Komisjoni reeglite alusel 5000 euroni.

Kallemets ütles ERR-ile, et meie põlevkivijaamad, mis peaksid tagama varustuskindluse, teisipäeval ja tõenäoliselt ka kolmapäeval kahetsusväärselt ei tööta. Nii nagu talviste kõrgrõhkkondadega, on ka suvistega - tuul ei puhu ja neid tootmisseadmeid reaalselt turul ei ole. Ja sarnaselt detsembriga on hind ka praegu väga kõrge.

Ta lisas, et see, mida ennustati aastaks 2025, on üllatuslikult juba praegu kätte jõudnud. Põhjuseks on sõda ja Venemaa mõjutustegevus maagaasi tarnetes ning potentsiaalselt võib gaasi hinda turul veelgi tõsta see, kui Venemaa paneb kinni gaasitarned Nord Stream 1 kaudu, mis praegu veel toimuvad.

"Gaasi hinnast sõltuv hinnakujundusmehhanism on väga problemaatiline," nentis ta.

Soomes jääb elektri hind Eesti omale sageli alla ning Kallemets märkis põhjusest rääkides, et seal on tuumajaamad, meil aga mitte.

"Nii lihtne see ongi. Täna saame kogu aeg elektrit Soomest tänu tuumaenergiale, Leedu Rootsist ka tänu tuumaenergiale. Kui seda pole tootmisporftellis, sõltumegi fossiilsetest kütustest või ilmast. See on halb segu," ütles Kallemets.

Tema sõnul tuleks tagada, et põlevkivikatlad, mis on 1400 megavatti, oleksid töökorras siis, kui tarbijatel on seda vaja.

"Meil on vaja juurde kõiki tootmisvõimsusi nii kiiresti kui vähegi võimalik. Nii tuult, päikest kui väikereaktoreid," lisas Fermi Energia esindaja.

Rääkides tulevikust, ütles Kallemets, et on väga huvitav, milliseks kujuneb elektri universaalteenuse hind. Selle teenusega tasub tema hinnangul liituda kõigil neil, kellel pole elektri hind varasemalt fikseeritud.

"Karta on, et talvel saab tõesti elektri hind olema nagu täna või eile või homme, ikkagi väga kõrge," ütles ta.

Küsimusele, kas elektribörsil on oodata uusi hinnarekordeid, vastas Kallemets jaatavalt. Optimismiks ta põhjust ei näe.