"Üldiselt ma saan öelda, et need inimesed, kellega mina rääkisin aktsepteerivad seda. Meeleolud olid rahulikud. Aga väga paljudel oli see küsimus, et mis saab edasi. Osadel oli küsimus, kas tuleb veel midagi meie suunal, kas me peame veel millestki loobuma," ütles Hartman.

Paljudel Narva inimestel tekkis Hartmani sõnul ka küsimus, kuidas hakata nüüd usaldust taastama ja kas Ida-Viru teiste probleemidega ka üldse enam edasi tegeletakse.

Hartmani sõnul vajavad Ida-Virumaal tähelepanu haridusteemad, elukeskkonna teemad, jäätmetega seotud teemad. Samuti töökohtade, palga ja tervisega seotud teemad.

Saatejuht Taavi Libe küsis, kuidas jõuda inimesteni, kes näevad Teise maailmasõja lõppu hoopis teistmoodi, et nad saaks lõpuks sellest samamoodi aru nagu eestlased.

"Olles töötanud lõimumise ja kohanemise valdkonnas üle viie aasta, siis ühte võluvitsa ei ole, tegeleda tuleb erinevate teemadega. On kõlanud juba see eestikeelsele haridusele ülemineku teema. Minu jaoks on oluline ka see, et need inimesed, kes on juba oma haridustee lõpetanud, et nad tegeleksid sellega, et nende eesti keele oskus oleks parem. Kultuuriministeeriumi eesmärgiks on parandada nii kultuuri kui ka spordi kättesaadavust. Kindlasti me peame pöörama tähelepanu sellele, et rohkem kultuurisündmusi jõuaks Ida-Virumaale, arvestades sellega, et seal on täna ainult 20 protsenti eestikeelseid inimesi," vastas Hartman.

Hartmani sõnul tuleb tegeleda ka inforuumiga. "30 aasta jooksul on mõjutanud Ida-Virumaa elanikke väga palju Venemaa infokanalid. 24. veebruaril tehti otsus, et neid kanaleid ei ole enam võimalik tavakorras vaadata. Me peame mõtlema sellele, kas meil on pakkuda omaltpoolt alternatiive," lausus Hartman.

Hartman pidas oluliseks, et inimestel, kes soovivad oma esivanemaid mälestada, oleks keskne koht, kus seda teha. "Milline see saab olema, eks see selgub edasiste arutelude käigus. Aga see teema on olnud nii valitsuse laual kui ka nendel kohtumistel, mis minul on Ida-Virumaal olnud," rääkis Hartman.