Ainult viiendik maailma inimestest elab vabas ühiskonnas. Nii võtab Freedom House oma selleaastases raportis kokku demokraatia olukorra maailmas. Ja hoiatab autoritaarse valitsemise pealetungi eest: juba 16 aastat järjest on rohkem neid riike, mis muutuvad autoritaarsemaks, kui neid, mis saavad demokraatlikumaks.

Seega pole vaba ühiskond ja demokraatlik riigikord midagi iseenesestmõistetavat. Vabadust tuleb kaitsta iga päev. Demokraatia eest tuleb seista iga päev. Riiklik iseseisvus väärib tähistamist. Just nii nagu möödunud nädalavahetusel tegime.

Freedom House kasutab oma riikide hindamise metoodikas mõistet "vabad riigid" mitte "demokraatiad". Sest sõna "demokraatia" mõistetakse väga mitmeti ja kasutatakse tihti vääralt. Ma pole veendunud, kas demokraatia asemel vabadusest rääkimine selgust toob. Sest nimetab ju Põhja-Koreagi ennast rahvademokraatlikuks vabariigiks. Ehk nii demokraatlikuks kui ka vabaks. Tegelikult olemata kumbagi.

Narva punatanki äraviimise ümber lahvatanud vaidlused näitavad, et ka meil saadakse nii demokraatiast kui ka vabadusest väga erinevalt aru.

Vabadus on õigus ja vabadus on kohustus. Mulle tundub, et Narva linn keskendub tanki-loos rohkem oma õigustele kui kohustustele. Õigusele ise otsustada, mitte kohustusele ise otsustada ja vastutus võtta.

Samal ajal, kui Eesti riik peab ennast kaitsma Venemaa ähvarduste, provokatsioonide ja küberrünnakute eest ning inimestel on majanduslikult raske, näib Narva kohalik võim kulutavat palju aega ja energiat selleks, et tanki kui agressiooni monumenti tagasi nõutada.

Kas tõesti on keskvalitsusega okupatsioonimonumentide pärast kemplemine praeguses olukorras kõige mõistlikum avaliku ressursi kasutamine? Iga riigi või kohaliku võimu tegevus on kulu selle arvelt, et midagi muud jääb ühteaegu tegemata. Aeg on raha, inimeste tähelepanu on väärtuslik ressurss.

Punatanki avalikust ruumist eemaldamine haavavat kohalike tundeid. Nii selgitavad Narva esindajad. Mõistan. Või vähemalt püüan mõista. Aga ma tahaks, et räägitaks rohkem ka sellest, kuidas punamonumendid ja nende ümber toimuvad traditsioonid on juba aastakümneid solvanud paljusid Eesti inimesi.

Oleme piisavalt kaua talunud mälestusmärke, mis pühitsevad meie vabaduse võtmist. Jah, Narva tank on vabaduse äravõtmise, mitte vabastamise mälestusmärk. Möödunud pidupäeva sõnavõttudes rõhutati korduvalt, et ühe okupatsiooni asendamine teisega ei ole vabastamine. Eestlastele tähendas Teise maailmasõja lõpp jätkuvaid tapmisi, küüditamist, omandi varastamist, piinamist ning aastakümnete pikkust alandamist ja hirmu.

Narva linnavolikogu esimehe allkirjastatud pöördumises peaministrile väidetakse, et tegemist on inimeste surma ja kannatusi Teises maailmasõjas sümboliseeriva monumendiga. Tanki juures olnud infotahvel teatas midagi muud. See rääkis Narva vabastamisest Nõukogude vägede poolt. Linnavõimul oleks olnud rajatise omanikuna vabadus, õigus ja kohustus selgitada elanikele ka seda, mida selline tank avalikus ruumis eestlastele sümboliseerib. Paigaldada selleks kasvõi täiendav infotahvel. Seda aastate jooksul ei tehtud.

Narva linnavõimu kirjas peaministrile öeldakse, et valitsuse otsus rikkus riigi kodanike põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi (õigust eraomandile, arvamus- ja veendumusvabadusele, õigust vabalt arvamust avaldada jne).

Olen püüdnud, aga siiski ei saa mitte kuidagi aru, kuidas punatanki viimine avalikust linnaruumist muuseumisse kellegi arvamus- või sõnavabadust rikkus. Ja linna vara ei saa kuidagi olla eraomand. Ehk Narvas on vaja teha ka tublisti selgitustööd Eesti riigikorralduse, poliitiliste vabaduste ja inimõiguste olemuse kohta. Nagu juhib tähelepanu Freedom House, on arusaam demokraatiast tõesti väga eriilmeline ja vastuoluline. Selgub, et nii on isegi meie väikeses Eestis.

Narva linn hoidis raha kokku, kui teisaldustööd tehti riigi rahakotist, mitte munitsipaaleelarvest. Nii et riigile tuleks hoopis aitäh öelda. Narva vabastati suurest pingete allikast, mitte ei võetud kellegi vabadust ära. Ka nii on vabadus asjadele vaadata.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.