Hussar Parempoolsetest: see on Isamaa trauma
Parempoolsete erakonnastumine on Isamaa erakonna trauma tulemus ning suurt konkurentsi uus erakond Eesti 200-le pakkuda ei suuda, ütles ERR-ile antud intervjuus Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar.
Mida arvate Parempoolsete erakonnastumisest ja milline võiks olla nende mõju Eesti poliitmaastikule?
Kui ma vaatan, kes on selle erakonna moodustanud ja kuidas see erakond on tekkinud, siis see on ikkagi tekkinud suuresti nende protsesside tagajärjel, mis on Isamaa lagunemisest tingitud. Väga selgelt selle erakonna taust on seotud Isamaa erakonnaga. Mõneti on see nagu Isamaa erakonna trauma, mida me näeme täna poliitmaastikule tekkimas.
Kui me vaatame ka neid sõnumeid, siis need on väga sarnased ka näiteks Eesti 200 sõnumitele, mis on seotud majandusega, ühiskonna arenguga, ka sellised nii-öelda kaugele vaatavad plaanid. Väga palju teemat on siin üleval.
Kindlasti on uusi inimesi poliitikasse vaja ja see on väga hea mõte. See on ka põhjus, miks tekkis Eesti 200. Aga kui vaadata laiemat pilti, siis ma arvan, et uute inimeste ja uute ideede realiseerimiseks, kui see maastik on väga killustunud, on võimalusi vähe. Seetõttu ma arvan, et uued inimesed poliitikas juba toetust ja kinnitust leidnud platvormides nagu Eesti 200 on kindlasti mõistlikum.
Eesti 200 on täna avatud platvorm. Need progressiivsed inimesed, kes tahavad ennast ennast realiseerida ja just läbi sellise uue ja tulevikku vaatava pika plaaniga, siis selleks on Eesti 200 avatud.
Keda te näete Parempoolsete tüüpvalijana?
Nad on ise ju seda sõnastanud. Ma küll nägin hiljaaegu küsitlust, mis ütles, et Parempoolsete toetus on 1,5 protsenti. Ma arvan, et nendel veel mingisugust tüüpvalijat ei ole. Ma ei oskagi öelda, kes võiks olla nende tüüpvalijad.
Kas võib olla, et see tüüpvalija hakkab tulevikus kuuluma samasse gruppi, kes on ka potentsiaalne Eesti 200 valija? Ja ka Reformierakonna?
Nojah, aga selleks peab kõigepealt see tüüpvalija välja kujunema. Mina tean täna väga selgelt seda, kes on Eesti 200 tüüpvalija ja seega ma arvan, et Eesti 200-l on ka tugev püsivalija välja kujunenud.
Kui me vaatame ka näiteks kohalike valimiste tulemusi, siis kõikides kohtades, kus Eesti 200 tuli välja tugeva nimekirjaga, siis me tegime ka reitingust parema tulemuse. Näiteks ka Viimsi vallas toetus enne valimisi oli kuskil 10-12 protsendi juures, me tegime valimistel tulemuse 14 protsenti. Eesti 200-l on olemas väga selge ja tugev valija ja kindlasti Eesti 200 oskab ja teab, kuidas oma sõnumeid edasi anda, nii et ühel hetkel ka see valimistulemus tuleb.
Kas te näete Parempoolsetes võimalikku ohtu riigikogu valimistel ja peate neid tugevaks konkurendiks?
Nagu ma ütlesin, et kindlasti on väga hea, et Parempoolsed toovad Eesti poliitikasse uusi inimesi, aga ma julgen arvata, et võib-olla see konkurents on täna liiga tihe. Täna kindlasti parempoolsete puhul tuleks üldse ära oodata, kes on need inimesed, kes Parempoolsetest tulevad välja.
Täna ma julgen küll öelda, et see juhatuse koosseis, keda me nägime, seal on vähe selliseid nimesid, keda avalikkus laiemalt tunneb. Aga nagu Eesti 200 on ka korduvalt öelnud, siis poliitikasse peavadki tulema ka uued inimesed ja see on kindlasti pluss.
Küsimus on selles, et ühel hetkel, kui see pilt on väga killustunud, siis lihtsalt mingisugune osa ka sellest toetusest uutele inimestele hajub.
Ma pigem julgeksin öelda, et Eesti 200 tervitab Parempoolsete ja uute inimeste tulekut poliitikasse, aga samal ajal näeb ka neid probleeme, mida toob kaasa selle maastiku liigne killustatus.
Aga arvestades ka meie tänast toetust, meie varasemat tegevust, kindla valijaskonna väljakujunemist, mida tõestasid ka kohalikud valimised, siis me Eesti 200 lõikes küll mingisugust väga suurt probleemi ei näe.
Kas tulevikus võimalikku koostööd näeksite kahe erakonna vahel?
Mina isiklikult olen täna Viimsi vallavolikogu esimees ja meil on koalitsioon, mis koosneb neljast osapoolest. See koostöö, mis meil on omavahel, on väga hea. Mina kindlasti olen alati avatud laiapõhjalisele koostööle.
Toimetaja: Aleksander Krjukov