Möödunud talveks kirjutatud varustuskindluse analüüsis märkis Elering, et keskmisel talvel saab Eesti tiputarbimise, umbes 1600 megavatti, katta kohapealsete tootmisvõimsustega. Külma talve korral võib tekkida vajadus täiendava impordi järele. Seda juhul, kui tiputarbimisega samale perioodile satub ka tuulevaikne ja päikseta ilm.

Selline koostöö on seni andnud kindluse, et elektrikatkestuste pärast meil muretseda ei tule, rääkis Eleringi energiaturgude üksuse juht Erkki Sapp ERR-ile, kuid lisas, et tänavu on muresid pisut rohkem.

"Seoses energiaturgudel toimuvaga on eelkõige kasvanud oluliselt maagaasi tarnekindluse risk," sõnas Sapp. "Ja kõige suuremaks küsimuseks on see, kas Euroopas, eelkõige Kesk-Euroopas on piisavald maagaasi, et sellest ka piisavas koguses elektrit toota."

Erkki Sapp viitas kõikidele märkidele, mis ütlevad tema sõnul, et piisavad gaasivarud on olemas. "Aga nagu öeldud, siis riskid on selgelt kasvanud ja kõik süsteemihaldurid on selles osas murelikud."

Soomlased loodavad Eestile ja Eesti Soomele

Just mure maagaasi pärast pani Soome süsteemihaldurit Fingridi saatma välja hoiatust, et tuleval talvel võivad soomlasi tabada elektrikatkestused. Kohapealsest elektri tiputarbimisest suudab Soome ise katta kuni 85 protsenti. Ülejäänu peaks tulema Eestist või Rootsist.

Eestisse imporditud elektrienergiast lõviosa pärineb omakorda Soomest. Lätis ja sealt veel lõuna pool Leedus on elektrienergia tarbimine reeglina tootmisest suurem. Enne soomlaste mure Eestisse ülekandmist soovitab Erkki Sapp vaadata laiemat regiooni.

"Ja seni on sellised analüüsid näidanud, et elektri piiramiseks vajadust ei ole," märkis Sapp.

Ta rõhutas, et tootmisvõimsused ehk tarvilikud seadmed on kogu regioonis endiselt olemas ning suudavad varustuskindluse tagada. Küll aga tuleb tegeleda sellega, et seadmetesse ka kütust jaguks.

"Ja just siin meie regioonis oleme koos soomlastega nägemas vaeva, et tuua täiendav LNG-tarnevõimekus Soome lahe kaldale," rääkis Sapp. "See lahendab meie regiooni jaoks gaasi tarnekindluse küsimuse."

Norrakate ekspordipiirang võib kõigutada kogu turgu

Soome poolt ähvardab elektrisüsteemi aga teinegi mure. Nimelt teatas Norra nafta- ja energiaminister Terje Aasland, et tõenäoliselt hakkab riik elektrienergia eksporti piirama. Piirkonna suurimale hüdroenergia tootjale teeb muret sealsete reservuaaride ajalooliselt madal veetase.

"Valitsus seab esikohale reservuaaride täitumise ja elektri varustuskindluse tagamise oma riigis," ütles Aasland.

Norrakate otsust mõjutaks Soomet läbi naabermaa Rootsi. Niisiis tegid Soome, Rootsi ja Taani süsteemihaldurid esmaspäeval ühisavalduse, milles kutsusid Norra valitsust oma plaanist taganema.

"Kui eksporti piirataks, ei oleks elektrit saadaval nagu tavaliselt ja see kajastuks ka hinnas," ütles Fingridi tegevdirektor Asta Sihvonen-Punkka Soome väljaandele Helsingin Sanomat.

Põhjamaade võrguettevõtete hinnangul pole Norra valitsus elektrituru eeliseid mõistnud. Oma pöördumises märkisid nad, et norrakate otsus võib käivitada doominoefekti ning teisedki riigid võivad hakata sarnaseid piiranguid kaaluma.

"Mure tekkis seetõttu, et oleme üle kahekümne aasta ehitanud Euroopa ühisturgu ja nüüd oleme valmis selle nõrgal hetkel ära viskama," ütles Sihvonen-Punkka.

Erki Sapp nimetas norrakate plaani murettekitavaks. Tema sõnul on kõige olulisem aru saada, milliseks võimalikud piirangud kujunevad.

Kui reserve kogutakse selleks, et neid talvel kasutada, siis võib see isegi kasulik olla. Kui aga hakatakse kuidagi vaba elektriliikumist piirama, siis sellel võivad Sapi sõnul olla negatiivsed mõjud ka meie varustuskindlusele.

Kõrge hinna pärast Kiisa varujaama tööle panna ei tohi

Seda, missuguseks kujuneb talvine elektrihind, muu hulgas kui kõrge hinnaga jõuab veeldatud maagaas piirkonda ja sealt edasi elektrijaamadesse, ei ole seni keegi ennustada julgenud. Varustuskindluse seisukohalt pole sellel ka tähtsust, selgitas Sapp.

"Eleringi poole pealt me vaatame eelkõige varustuskindlust sellest vaatest, kas elektrit on piisavalt, et tarbimine katta," rõhutas Sapp.

Elektrihinna mõjutamiseks pole Eleringil ka otseseid hoobasid. Neile kuulub küll Kiisa avariielektrijaam, mida saab lisaks gaasile ka vedelkütusega kütta, kuid turul sellega ei osaleta. Isegi juhul, kui kõige kallim pakkuja kergitaks börsihinna 10 000 euroni ja kui Kiisal kütteõli põletades võiks selle pakkuja välja tõrjuda, ei pandaks jaama tööle. Kiisa 250-megavatine elektrijaam läheb tööle ainult siis, kui mõni teine tootmisseade äkitselt rivist välja langeb.

"Elektrisüsteemis teatavasti peab tootmine ja tarbimine olema igal ajahetkel tasakaalus. Vastasel korral viib puudujääk tarbimise piiramiseni või veel halvemas olukorras süsteemi kustumiseni," sõnas Sapp.

See tähendab, et kui Kiisa elektrijaam juba töötaks ja Auvere elektrijaam äkitselt rikki läheks, poleks midagi, millega tekkinud auku lappida.

"Ja sellepärast reserve hoitaksegi ja neid turul kasutada ei anta," rääkis Sapp.

Kiisa jaamaga börsileminekut keelavad ka Eesti seadused ning Euroopa õigus ei luba tema sõnul samuti Kiisa-sarnast reservi turul hindade mõjutamiseks kasutada.

"Süsteemihaldurid neutraalsete osapooltena ei tohiks turul hinnateket mõjutada," ütles Sapp.