Fingrid teatas esmaspäeval eelolevast talvest rääkides, et tavaoludes peaks olema Soomel piisavalt elektrit, kuid olude kokku sattudes, näiteks tehniliste tõrgete korral elektrijaamades või ülekandeliinides, võib elektrit olla Soome elektriturul vähem, kui riigil vaja on ning ette võib tulla kuni paar tundi vältavaid elektrikatkestusi.

Sikkut ütles ERR-ile, et süsteemihaldurid analüüsivad varustuskindlustust regulaarselt ja räägitakse ka riskistsenaariumidest, kuid praeguses julgeolekuolukorras ja energiaturul üles kerkinud murede valguses saavad need rohkem tähelepanu.

"Kuigi ka praegu on hinnang, et Baltikumi tootmisvõimsused katavad tiputarbimise ära, siis riskid on kasvanud," nentis ta. "Varem rääkisime riskist kui millestki teoreetiliselt võimalikust, aga praeguseks oleme olukorras, kus Fingrid viitab riskide kasvamisele ja Eesti puhul on olukord samasugune."

Eesti puhul tõi ta kahe peamise riskina välja esiteks maagaasi vähesuse, kuna Lätis ja Leedus töötavad paljud elektrijaamad maagaasil ja sõltub ilmast, milliseks nende tootmisvõimsus kujuneb. Kui need elektrijaamad töötavad kogu aeg, on maagaasivajadus suurem ja küsimus on selles, mis hinnaga ja millises mahus seda piirkonnas leidub.

Teise riskina nimetas Sikkut desünkroniseerimist, sest praegu oleme ühendatud Venemaa elektrivõrguga ja käivad ettevalmistustööd, et end Euroopa võrguga sünkroniseerida, kuid Venemaa kasutab energiat nii väljapressimiseks, Euroopa lõhestamiseks kui ka relvana sõjas Ukraina vastu.

"Seetõttu tõesti ka see risk on kasvanud, et Venemaa teeb ühepoolse otsuse ja siis jõuame samasuguse olukorrani, et kuigi saame end kohe Mandri-Euroopaga sünkroniseeritud, on see kallim ja keerulisem. Ja see tähendab ka gaasijaamade töölepanekut," lisas Sikkut.

Tema sõnul tähendab see Eesti, Läti ja Leedu jaoks hüppelist gaasivajaduse kasvu. Tänavu esimesel poolaastal vähenes kõrge hinna mõjul gaasi tarbimine märgatavalt – kaugkütjad lähevad üle põlevkiviõlile ja gaasitarbimine läheb eelmise viie aasta keskmisest tunduvalt väiksemaks.

"Aga kui see kasvab ja jõuame eelmise viie aasta keskmise tasemeni, siis LNG-terminali olemasolul ma Eesti puhul muret ei näe," sõnas minister, märkides, et Läti ja Leedu valmisolekut ta kommenteerida ei oska.